------Ükski mitteinimene ei ole tudeng. 4. Väite transpositsioon – kõigepealt teostatakse väite muutmine, seejärel muudetud väite ümberpööramine ning seejärel ümberpööratud muudetud väite veelkordne muutmine. Nt. Kõik tudengid on inimesed. Kõik mitteinimesed on mittetudengid. KATEGOORILINE SÜLLOGISM SÜLLOGISM on arutlus, mis koosneb kahest eeldusest ja ühest lõppjäreldusest. Lihtne kategooriline süllogism – moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin(mis peab esinema samas tähenduses). Eeldus P M (SUUREM EELDUS) Eeldus M S (VÄIKSEM EELUS) Lõppjäreldus S(VÄIKETERMIN) P(SUURTERMIN) KESKTERMIN(M) on predikaadi rollis, esineb mõlemas eelduses. ENTÜMEEM on süllogism millest on välja jäetud suurem või väiksem eeldus või lõppjäreldus. II OSA KLASSIKALINE LOOGIKA
Nt eeldustes „Kõik inimesed on surelikud” ja „Kõik kreeklased on inimesed” on üks ühine termin – inimesed, mis seob eeldused kokku ning võimaldab teha kaht ülejäänut terminit – kreeklased ja surelikud – sisaldava lõppjärelduse „Kõik kreeklased on surelikud”. Süllogistikas tehakse kindlaks säärast tüüpi arutluste kehtivus või kehtetus. D6.1. Lihtne kategooriline süllogism (categorical syllogism) on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, millest kaks on eeldused ja kolmas lõppjäreldus, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin, mis peab esinema samas tähenduses.2 Suvalises kolmes atributiivses lihtväites on kokku kuus termini (lauseliikme) positsiooni, sh 3 subjekti jaoks ja 3 predikaadi jaoks: S1 – P1, S2 – P2 ja S3 – P3 (siinkohal me ei käsitle, milliste
Nt eeldustes ,,Kõik inimesed on surelikud" ja ,,Kõik kreeklased on inimesed" on üks ühine termin inimesed, mis seob eeldused kokku ning võimaldab teha kaht ülejäänut terminit kreeklased ja surelikud sisaldava lõppjärelduse ,,Kõik kreeklased on surelikud". Süllogistikas tehakse kindlaks säärast tüüpi arutluste kehtivus või kehtetus. D6.1. Lihtne kategooriline süllogism (categorical syllogism) on deduktiivne arutlus, mille moodustavad kolm atributiivset lihtväidet, millest kaks on eeldused ja kolmas lõppjäreldus, kusjuures igal süllogismi moodustaval lihtväitel on mis tahes teise sama süllogismi moodustava lihtväitega täpselt üks ühine termin, mis peab esinema samas tähenduses.2 Suvalises kolmes atributiivses lihtväites on kokku kuus termini (lauseliikme) positsiooni, sh 3 subjekti jaoks ja 3 predikaadi jaoks: S1 P1, S2 P2 ja S3 P3 (siinkohal me ei käsitle, milliste