(ilma aistingulise infotöötluseta). Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosa- 5 kesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Atomistlikku printsiipi võib ka vaadelda kui maailma kohta info saamise üldist põhimõtet (lai tähendus). Sel juhul lähtutakse tõdemusest, et kogu Universumi omadused tulenevad aatomi omadustest. Füüsikaline aatom on reduktiivse põhjusliku ahela alglüli. Kiire tee füüsikasse (käesolevas aines kasutatav lähenemine) seisneb aatomi põhiomaduste defineerimises vastavalt tänapäeva füüsikas tunnustatud seisukohtadele. Selles mõttes on aatomi põhiomadusteks
Epikuurlaste rajajaks on Epikuros. Elufilosoofia eesmärgiks on vabaneda kannatustest. Filosoofia jaguneb eetikaks, füüsikaks ja tunnetusteooriaks. Eetika on õpetus õnnest, selle tingimustest ja saavutamise takistustest. Füüsika on teadus maailma loomulikest alustest ja nende seostest. Tunnetusteooria on õpetus tõe kriteeriumitest. Kõik teadmised tulevad meelte kaudu, aistingud ei eksi kunagi, ent neid tõlgendatakse valesti. Füüsikas pooldasid Demokritose atomistlikku õpetust. Olid veendunud, et maailmas valitseb paratamatus ja juhuslikkus. Tähtsaim oli vaimne nauding, mis jagunes kolmeks loomulik hädavajalik nauding, loomulik mittevajalik nauding, ebaloomulik ja mittevajalik nauding. Kutsusid elu nautima 'Carpe diem!'. Iga mahasurutud kirg on mürk hingele. Stoikude filosoofia jaguneb loogikaks, metafüüsikaks ja eetikaks. Inimene sünnib tabula rasa ning nad on dederministid (kõik on määratud saatusele, kõik on paratamatu)
liikumised on suhtelised (relatiivsusprintsiip). Iga vaatleja võib maailma kirjeldada, valides taust- kehaks iseenda (eeldada, et just tema on paigal ja teised liiguvad). Absoluutse kiiruse printsiip väljendab tõdemust, et aeg ja ruum on suhtelised. Neist on mõtet rääkida vaid ainelise objekti korral. Väljaosakeste (piirkiirusega liikuvate osakeste) jaoks pole neid olemas. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele (p. 1.-5.), uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik. Reduktsionism (lad. reductio taandama) on lähenemisviis, mis püüab mõista tervikut osade parema tundmaõppimise kaudu (taandab terviku osadeks), uurib reaalsust lokaalselt (mingis väljavalitud kohas), vaatleb primaarsena objekti ennast ja sekundaarsena objekti seoseid teiste objektidega.
3 . 108 m/s. Siis näiteks 108 km/h = 30 m/s = 10-7 c. Taustsüsteem määrab tingimused, milles liikumist vaadeldakse. Taustsüsteem koosneb taustkehast (kehast, mille suhtes liikumine toimub), koordinaadistikust ja ajamõõtjast (kellast). Relativistlik füüsika näitab, et taustsüsteem on alati relatiivne, vaid inimlik abivahend liikumise kirjeldamiseks. Klassikaline füüsika tegeleb kehade, liikumise, vastastikmõju ja väljaga, rakendades atomistlikku printsiipi vaid kehadele, uurib makromaailma nähtusi, mikro- ja megamaailma kirjeldada ei suuda. Klassikaline füüsika on reduktsionistlik ja kasutab fatalistlikku mõtlemisviisi. Ta uurib (tegelikult vaid mudelina eksisteerivaid) fatalistlikke protsesse kui kõige lihtsamaid ja rikub inimkonna kollek- tiivse teadvuse (visioonideruumi) väärarvamusega, et sellised protsessid on ka tegelikult olemas.
· Kentauri kujutluse puhul on tegemist meis endis ühinenud jaoks suurem kannatus; niisamuti peame me paljusid aistingutega. kannatusi naudingust paremaks, kui teame, et neile · Füüsika kannatustele järgneb suurem nauding." · Epikuros arendab edasi Demokritose atomistlikku õpetust. · Vaimne nauding · Epikuros seletas aatomite liikumist neile omase · Valida tuleb "vaimne nauding", sest: raskusega. · Sest see peab meelelisi naudinguid meeles. · Aatomid võivad täiesti juhuslikult ka oma trajektoorist · See annab meelelistele naudingutele kestvuse.
• Samas rollis on suulise kõne korral häälikud. Atomistikast võime rääkida kõikjal, kus on tegemist mingite osadega, mis moodustavad terviku. Osadel reeglina ei ole enam neid omadusi, mis on tervikul. • Osa ja terviku probleemi matemaatiline esitus on hulgateooria. Hulk koosneb elementidest samamoodi, nagu mingi muu tervik koosneb osadest. Elementidel, mis moodustavad ühe kindla hulga, on kõigil mingi tunnus, mis määrab nende kuuluvuse just sellesse • Kordame veel atomistlikku printsiipi täiesti kaasaegses ning detailses sõnastuses: Ei ainet ega välja pole võimalik lõputult jagada samade omadustega osadeks. Mõlemal on olemas antud teadmiste tasemel vähimad osakesed, mida aine korral nimetatakse fundamentaal- või alusosakesteks, välja korral aga kvantideks. Kokkuvõte • Füüsikaline printsiip- Füüsikaline printsiip on looduse vaatlemisel tehtud kõige laiema kehtivusalaga üldistus. Printsiibi kehtivust tõestab see, et
annaabi.ee 
