nimetatakse BERTRAND RUSSELL · Bertrand Russell (1872-1970) oli briti filosoof ja patsifist, analüütilise filosoofia rajaja · Tal oli nooruses kaks lemmikfilosoofi Leibniz ja Hume; toetudes Frege ja Peano ideedele kirjutas Russell koos matemaatiku ja filosoofi Whiteheadiga monumentaalse teose Principia Mathematica · Juba oma filosoofia-alaste uuringute alguses esitab R teooria, mida ta nimetab loogiliseks atomismiks: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele "atomaarsetele" väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil · "Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine" lause on väär, kui Prantsuse kuningat peetakse silmas "primaarselt" eksisteeriva objektina, "sekundaarselt" on see lause tõene (loogilise vormi kohaselt), sest kui Prantsusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla
Kas maailma tuleks kujutada pigem pideva või pisikestest osakestest koosnevana? Bertrand Russelli kujundlikus sõnastuses: ,,Kas maailm on pigem kausitäis tarretist või ämbritäis haavleid"? Üht või teist lähtepositsiooni omavad inimesed mõtlevad maailmast väga erinevalt. Jne. Kas osad määravad nendest moodustuva terviku iseloomu või, vastupidi, tervik annab seda kujundavatele osadele nende olemisviisi? Esimest lähenemisviisi, mis viimases lauses kirjeldatud, nimetatakse atomismiks, teist holismiks. Neile toetudes ehitatakse üles erinevad, põhisuundumuses vastandlikud, reaalsuse uurimise strateegiad. Epistemoloogia valdkonda kuuluvad kõik sedalaadi küsimused, mis puudutavad teadmist (kr episteme). Mõnikord kasutatakse enam-vähem sünonüümina ka terminit gnoseoloogia (kr gnoseo tunnetama). Eesti keeles kasutatakse selle valdkonna tähistamiseks sõnu tunnetusfilosoofia, tunnetusteooria. Mis on teadmine (üldistatult, üle kõikide individuaalsete olukordade)
väga oluline, sest lahendatavuse tõestamine annab "kõrvalproduktina" enamasti kaasa lahendusalgoritmi enda. 2.5.7 Loogika ja analüütiline filosoofia Analüütiline filosoofia tekkis sajandivahetuse Inglismaal reaktsioonina seni domineerinud, Hegelilt pärit idealismile. Alusepanijateks peetakse filosoofe Bertrand Russelli ja George Edward Moore'i (1873-1958). Russell nimetas oma vaateid loogiliseks atomismiks, ning need vaated kujunesid välja koostöös Wittgensteiniga viimase varasemal tegevusperioodil. Kaasaegse analüütilise filosoofia kõige radikaalsemaks ja ehk kõige mõjukamaks suunaks kujunes Hume'ist ja Russelli- Whiteheadi loogikast inspireeritud loogilise positivismi ehk loogilise empirismi koolkond. Vormiliselt pandi loogilise positivismi koolkonnale alus 1926. aastal Moritz Schlicki seminarides Viini ülikoolis, ning koolkond püsis Viini ringi nimetuse all kuni 1938. aastani
annaabi.ee 
