välismaalastele kodakondsuse jagamisega solkima. Seda, et sport on tänapäeval suuremas osas äri, näitavad ka summad, mis selles valdkonnas liiguvad. Suurtes jalgpalliklubides, nagu näiteks Manchester United või Londoni Chelsea, leiba teenivate pallurite nädalapalku saame väljendada miljonites. Siiski jäävad nad mäekõrguselt alla näiteks Tiger Woodsile või mõnele teisle rikaste sportlaste edetabeli tipus figureerivale atleedile. Tuues näidet Eestist, võib mainida üsna tundmatut võrkpallurit Pavel Kruzajevit, kellele mõned hooajad tagasi TTÜ võrkpalliklubi ainuüksi ühe mängu eest kümme tuhat krooni maksis. Sport, mis algselt olnud mõndadele inimestel hea eneseteostamise võimalus, on õnneks rahvaspordina veel mingil määral säilinud. Tippsport on aga iga päevaga järjest enam äriks muutumas. Vana hea kultuure osa seevastu kahjuks tasahilju kadumas. Kihlveopettused,
ning rindkere on nõrgalt arenenud. · Püknik, seda iseloomustab lühike kasv, lühike kael ja jäsemed, rindkere on hästi arenenud, lihased on lühikesed ja tugevad. · Atleeti iseloomustavad lihastiku ja luutiku hea areng. Puhtal kujul esineb neid tüüpe harva ning piirid nende vahel on ähmased. Kehaehituse tüüpi tuleks arvestada spordiala valikul, näiteks leptosoomile sobivad mitmed kergejõustiku alad nagu kõrgushüpe, püknikule aga raskejõustik. Atleedile sobivad enamik spordialadest. Kehaehituse tähtsamad tunnused on: · Kehapikkus ehk kasv on tähtsaim kehaehituse tunnuseid, sest selle taustal hinnatakse kõiki teisi kehamõõte ja kehaosade vahelisi proportsioone. Inimese kasv oleneb suurelt osalt tema rahvusest, soost ja east, seda hinnatakse igas vanuserühmas väga väikseks, väikseks, keskmiseks, suureks ja väga suureks. Kahle- kolmel korral on õpilase kasv
oma frustratsiooniga väljakul ja mitte lasta häirida ennast ega tiimi oma ebaõnnestumistest. (7) 19 Kokkuvõte Spordipsühholoogia on teadus, mis toetub teadmistele psühholoogia valdkonnas. See on õpetus sellest, kuidas psühholoogilised faktorid mõjutavad sinu tulemusi spordis. Enne sportimise algust treenerid märkavad tihtipeale, et nende atleedile tekib külm higi, lähevad närvilisemaks, tuleb stress. Paljud ei tea, kuidas sellist pinget ja stressi maandada. Just sellepärast ongi tõusnud treenerite huvi spordipsühholoogia ja selle õppimise vastu. Just treener ongi see, kes võistlussituatsioonis ja ärevushetkedel peab ja püüab maandada sportlase pinget, et ta suudaks säilitada rahu ning saavutada oma tipptulemus. Kõige peamised vaimsed omadused, mis on