on ka Eesti. Peetakse tehniliseks projektsiooniks ja traditsioonilises atlase ja teemakartograafias praktiliselt ei esine. [5] 6.2 Maailmas enim levinud koonilised projektsioonid Bonne'i projektsioon on üks tuntumaid ja praktiliselt ainuke levinud pseudokooniline projektsioon, mis üldkujult meenutab kellukest. On pseudokooniline, õigepindne ning õige mõõtkava keskmeridiaanil ja kõigil paralleeridel [5] (Joonis 6.2.1) [7]. Vanasti kasutati seda projektsiooni atlastes, mida kasutati suurte riikide ja kontinentide kujutamiseks.[12] [13]. Rohkem kui pooled kaardid maailma kõige asustatud kontinentidelt olid koostatud Bonne projektsioonina. Projektsioon omas suuremat rolli 19. sajandil, näiteks Sveits (1:25 000 ja 1: 50 000) või Prantsusmaa (1:80 000 ja 1:200 000). [13] Joonis 6.2.1 Werneri projektsioon kujutab endast Bonne' i projektsiooni varianti, kus fs=±90 ja annab tulemuseks südamekujulise kaardivõrgu
Kõik teised meridiaanid on kõverad.[8] Need projektsioonid sobivad eelkõige tervet maailma kujutavate kaartide jaoks. Polaarpiirkondade väiksem jooneline moonutus annab neile silindriliste projektsioonide ees selge eelise. Pseudosilindriliste projektsioonide puhul otsitakse pilkupüüdvat vormilist lahendust.[9] Klassikalised pseudosilindrilised projektsioonid on tihti äärmiselt lihtsa algoritmiga. Suur osa projektsioone on õigepindsed, mis lubab neid laialdaselt kasutada atlastes temaatiliste kaartide alusena. [1] • Mollweide projektsioon • Sinusoidaalne projektsioon • Eckerti projektsioonid • Eckerti I projektsioon • Eckerti II projektsioon • Eckerti III projektsioon • Eckerti IV projektsioon • Eckerti V projektsioon • Eckerti VI projektsioon • Goode` projektsioon 7 • Robinsoni projektsioon jne.
Basel, 1544.a. (, 2004) Inglane Anthony Jenkinson, kes 1558.a. Moskvast Buhhaarasse sõitis, koostas Moskva tsaaririigi kaardi ja andis selle 1562.a. Londonis välja. Nimetatud kaart säilinud ei ole, Andmed sellest on meieni jõudnud vaid tänu koopiatele, mis on Orteliuse ja de Jode atlastes. 7 Vene kaardistamine 16. kuni 19. sajand 1601.a. kogus Moskvas viibinud hollandi kaupmees Isaac Massa kohalikke kaarte, mis hiljem Hollandis trükki läksid. Veidi hiljem sattus Amsterdamist pärit kartograaf Hessel Gerritzi kätte tsaarevits Feodor Godunovi algupärane käsikirjas koostatud Venemaa kaart, mille Gerritz 1613.a. viimistletuna trükivormi valas. Samas oli sellel kaardil vähe seost
annaabi.ee 
