koht täita ka kindlatel üksikomadustel ja tunnustel nagu näol, zestidel, kõnnakul, kõnel, kehaehitusel, aga ka välistel tunnustel nagu kosmeetika, riietus jne. Püsiomadusteks on intelligentsus, iseloom, füüsiline võimekus jne. · Kulmutõstmine, kõõrdpilk, ninasõõrmete avamine, huultetorutamine, pilkkontakt, lõua etteajamine, simade kissitamine, autokontakt(st muiudgi iseenda, mitte suvalise auto puudutamine) Paul Ekman jt on koostanud näoilmete atlasi. · Paralingvistilised-kõnega kaasnevaid kuid mittesõnalisi-siganaale ja näidanud nende kasutavust varjatud seisundit ja suhtumise avastamiseks. Hulka kuuluvad kõnepausid, intonatisooni- ja tempomuutused kõnes, neelatused, helikõrguse modulatiivne muutmine, abihäälitsused, sõna lõppude ,,ära söömine"(foneetiline reduktsioon) jne. · Mitteverbaalsed suhtlemismärgid on valdavalt teadvusekontrolli välised, raskesti
........................................13 Sissejuhatus Atlas on geograafiliste kaartide süstemaatiline kogu, avaldatud raamatu, albumi või mapina. Tavaliselt peetakse atlase all silmas raamatut, kuid see võib olla kirjutatud ka muudele andmekandjatele. Traditsiooniliselt on nad köidetud raamatuvormi, aga tänapäeval paljud atlased on multimeedia formaadis. Tavaliselt on atlas kollektsioon maa- või regiooni kaartidest, kuid on olemas ka atlaseid teistest planeetidest päikesesüsteemis. Atlasi võime liigitada kujutatud ala suuruse (maailma, riigi oblasti jne atlas), sisu (üldgeograafilised, komplekssed, eriatlased) ja otstarbe järgi (teatme-, kooli-, turismiatlased). Erinevaid sajandeid kartograafia ajaloos ilmestavad erineva sisu ja tähtsusega atlased, mis on koostatud väga erinevate isikute poolt. 3 Atlase Mõiste
7. Atlas, selle jagunemine. 3 GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Atlas on geograafiliste kaartide süstemaatiline kogu, mis on avaldatud raamatu, albumi või mapina. Atlasi saab liigitada (analoogia kaartide jaotamisega): 1) Kujutatava ala suuruse järgi (maailma, riigi, linna jms) 2) Sisu järgi (üldgeograafiline, erialaline (majanduslik jms)) 3) Otstarbe järgi (teatme-, kooli-, teede- jms) Mõiste võttis kasutusele Madalmaade kartograaf Mercator. Atlaste ja üldisemalt kaartide paljusus näitab otseselt majanduslikku ja kultuurilist arengutaset (esimene rahvuslik atlas Soomes 19. saj lõpp)
uurimise vastu tekkis praktilisest vajadusest. Soode kasutuselevõtmisel olid Tsaari-Venemaal teerajajateks Eesti- ja Liivimaal tegutsenud edumeelsed mõisnikud. Esimesed andmed nende tegevusest pärinevad 17-18. sajandist (Valk, 1995). Esimese, kuigi üsna pealiskaudse kirjelduse Eesti soodest koostas Põltsamaa kirikuõpetaja A.W. Hupel (1774). Selles märgitakse, et ligi pool Liivi- ja Eestimaa territooriumist on soostunud. 19. sajandil koostatakse mitmete autorite poolt kaarte ja atlasi, mis annavad ettekujutuse soode levikust Liivi- ja Eestimaal. 19. sajandil kujunes Tartu loodusteaduslike, sealhulgas ka sooteaduslike tööde kirjastamise tähtsaks keskuseks Baltimaades, kuna siin paiknes mitmeid õppe- ja teadusasutusi (näiteks Tartu Ülikool, Loodusuurijate Selts, Balti Metsaselts jt.). Sel ajal ilmunud trükistest enamus olid saksakeelsed. Esimene mahukam kokkuvõte turba ja soode kohta Tsaari-Venemaal oli Jelgavas asunud metsandusliku õppeasutuse õppejõu A. Bode 1837
Põhitekstis on iga peatüki lõpus kokkuvõte, mis sisaldab: lühidalt seda, mida see peatükk käsitles, peatükis õpitud mõistete ehk oskussõnade loetelu, küsimusi ja ülesandeid kordamiseks, peatükis käsitletud kohanimede loetelu, millest enamik on õpiku kaartidel. Geograafias on väga tähtis andmete näitlikustamine. Koolid võivad korraldada õues õppepäevi ja õppeekskursioone. Kindlasti kasutatakse kaarte, atlasi, jooniseid, fotosid, tabeleid ja arvutis pakutavaid võimalusi. Õpikus on mõned teemad, mida ainekava ei nõua, aga mida käsitlemata on raske seletada mitmeid looduses esinevaid nähtusi ja protsesse, mis on terviku mõistmiseks vajalikud. 9. klassi õpiku 1. osas on kaks suurt kaarti: Euroopa loodusgeograafiline kaart, Eesti loodusgeograafiline kaart. Koolides kasutatakse ka Maailma atlast, Uut maailma atlast ja Eesti atlast. Nii õpikus kui ka
annaabi.ee 
