tühikutele;taeva lõunapoolkeral jätkus tähtkujude moodustamine veel 18.sajandil. Vanim teadaolev täheatlas koostati Hiinas umbes 2500.aatat enne meie aja arvamist.Euroopa vanadest atlastest on tuntuimad G.Mercatori tähekaardid ja J.Bayeri ning J.Heveliuse täheatlased.Pikka aega olid antiiktähtkujud teada üksned Ptolemaiose kirjelduste järgi,nende orginaaljooniseid pole siiani leitud.Elusa taeva andis meile tagasi kuulus A.Dürer.Tema joonistusi peetakse klassikalisteks,Eesti atlasesse on nad ka jõudnud J.Heveliuse taevaatlase vahendusel. Esimene eestikeelne taevakaart ilmus 1886.aastal ,,Oleviku"väljaandel. Praeguses Eestis kasutatavas täheatlases on tutvustatud ka meie esivanemate tähtkujusid ja tähenimesid. Loojumatud ja loojuvad tähtkujud Loojumatud:Andromeeda,Herkules,Ilves,Jahipend,Kaelkirjak,Kassiopeia,Kefeus,Kolmnurk,L ohe,Luik,Lüüra,Perseus,Sisalik,Suur Karu,Veomees,Väike Lõvi,Väike Karu. Loojuvad:Ambur,Berenike
(13.10.2009) Pergamon World Atlas "Pergamon World Atlas" algselt valmis Poola sõjaväe topograafilise teenistuse poolt ja kirjastati nime all "Swiata" (maailma atlas) aastal 1962. Atlas sisaldas 380 lehekülge kaarte, 10 arvandmeid ja tabeleid ning 150 000 indeksi. Iga kartograafiline kaart on täiendatud teemakaartide ja linnakaartidega. Atlasesse oli lisatud lisakaarte UK ja Canada kohta. [ http://en.wikipedia.org/wiki/Pergamon_World_Atlas] (13.10.2009) 11 Kokkuvõte Sõna atlast kasutatakse kaardikogude kohta ja varasemaid atlaseid ei kutsutud koostamisperioodi järgi vaid kirjastajate nimede järgi. Sõna atlase võttis kasutusele esmakordselt Mercator. Esimese modernse atlase koostas Abraham Ortelius. Erinevatel
metsade looduslikust mitmekesisusest ja ökoloogiast. Aruandes on kirjeldatud ka inven teerimise metoodikat. Peamise osa sellest välja andest moodustavad vääriselupaikade inventuuri üksikasjalikud ja rikkalikult illustreeritud tulemused vääriselupaikade arv ja paiknemine,vääriselupaikade tüüpide, võtmetunnuste,indikaatorliikide ja elupaigaspetsialistide kirjeldused ja nimistud. Kõik inventuuri käigus leitud vääriselupaigad on kaardistatud ja kantud Eesti atlasesse, mis moodustab aruande teise,ilmselt tähtsaima osa. Meile teadaolevalt jõuab esmakordselt nii põhjalik teave kogu Eesti territooriumil esinevatest vääriselupaikadest avalikkuse ette. Siinkohal lugejale teadmiseks, et aruande peatükid on koostanud eri autorid. Autorid avaldavad tänu organisatsioonidele ja üksikisikutele, kes aitasid vääriselupaikade inventuuri erietappidel projekti edukalt läbiviia.
Renessansiajastu ja teadusliku kartograafia taassünd 16. Sajandil palju-palju kaarte Kaardilt jäätumisepiir. 18.-19. Sajandil võib rääkida teadusliku geograafia tekkest. Ilmusid esimesed põhjalikud Eesti ala käsitlevad teosed ja kaardid. Ilmus Mellini atlas. August Wilhel Hupel. Slaidil väljavõte Mellini atlasest, kust on näha Haanja kõrgustikku. Viga on see, et ida-lääne suunas, tegelikult põhja-lõuna suunas. Mellin pani oma atlasesse ka kustunud vulkaani, mis asub Tudulinnas Virumaa lõunaosas.Mellin koostas oma kaarte teadete alusel. Tuli teade kirikuõpetajalt, et tema kandis on mägi, milles on auk. Mellin pani selle kohe oma kaardile. Virumaa kaardil enam sellist lollust pole. Mäe keskel on sõlm ja arvati, et see on vulkaan. Tartust Pärnu veeteed oleks palju lihtsam teha üle Parika järve Navestisse kui läbi Sakala kõrgustiku. Suure panuse andis ka see, et 1802 avati Tartu Ülikool. Tekkis infot ümbruse kohta
annaabi.ee 
