Sissevoolav Atlandi vesi kannab toitaineid ,mis on vajalikud fotosünteesiks , kuid üldiselt on see vesi madala toitaineite sisaldusega.0,05 kuni 0,20 mM ( pmol / L ) fosfaadi - fosfor, 1-4 mM eest , nitraatide ja ligi 1,2 mm silikaadi. Tihedus takistab alaosasissevoolava Atlandi vee seguneda ülaloleva veega. 5.Veemassid Vahemeres on 3 peamist veemassi. Atlandi, levandi ja madalkihtide veed . Aatlandi veemass on olemas peaaegu kõikides mere osades, täites ülemkihi paksusega 100-200 m. Atlantilist vett iseloomustab miinimum soolsus suvel, peamiselt asendub 50-75 m sügavuses ja vastab termokliini kihile. Talvel sügavus suureneb suunal läänest itta kuni 10- 150m. Suvel temperatuur läänebasseini on 13-17°C, idas – 17-19°C, talvel 12-15°C ja 16,9°C. Soolsus kasvab läänest itta alates 36,5-38,05 kuni 38,2-39,2‰ Levandi vaheveemass on olemas kõikides basseinides 200-700 m sügavusel ja seda iseloomustab soolsuse maksimum
142 Nõukogude-vastase ristisõja vaimseks isaks peab Šironin Zbiegnew Brzezinskit, kelle käe all õppisid Columbia ülikoolis ka Jakovlev ja Kalugin. Nõukogude Liidu likvideerimise paneb ta süüks kirjule rahvusvahelisele seltskonnale, kuhu kuulusid Reagan, Gorbatšov, Ševardnadze, paavst Johannes Paulus II, vaenlase poolele üle jooksnud KGB kindral Oleg Kalugin, igat masti demokraadid, geopoliitilised atlan- tistid ja mondialistid, kes surusid Venemaale peale oma atlantilist mudelit USA juhtimisel. Lääs, esmajoones USA ja tema NATO liitlased, arendas Nõukogude Liidus hoolikalt ettevalmistatud destruktiivset tegevust läbi mitmesuguste program- mide, nagu Phare, Tasis, Sorose fond, Partnerlus Rahu Nimel, Balti hansa euro- regioon, koos plaaniga lahutada Venemaast Kaliningradi piirkond. Läänel olnud idee moodustada Venemaa-vastane sõjalis-poliitiline liit ja “sanitaarkordon”, Musta-Balti mere konföderatsioon, mille eest hoiatas rahva-
Imetajad: Eesti nüüdisaegne imetajate fauna on kujunenud põhiliselt pärast jääaega (viimase 10 000– 12 000 aasta vältel), kui siinsele alale tuli loomi lõunast ja idast. Eestis on vaid mõni Euro- Siberi metsade loomaliik – põder, valgejänes ja lendorav. Neist kaks esimest jõudsid meie alale juba varases preboreaalses kliimastaadiumis. Enim on laialehistele metsadele iseloomulikke liike, kes tulid siia hilispreboreaalses või boreaalses kliimastaadiumis. Pärast sooja atlantilist kliimastaadiumi kliima jahenes ja Eesti alale jäid ainult vähenõudlikud liigid, suurem osa siirdus mujale. Kui kliima taas soojenes, tuli osa neist (metskits, metssiga ja punahirv) tagasi. Osa Euro-Kasahhi steppide ja metsasteppide liikidest levis Eesti alale siis, kui inimtegevuse tagajärjel tekkisid ava-kultuurmaastikud. Sellised stepiliigid on põld-uruhiir, juttselg-hiir ja hiliseim tulnuk halljänes (umbes 200–300 aastat tagasi). Enamikul Eesti nüüdisaegsetel liikidel
annaabi.ee 
