-Lössiala- kevadeti üleujutav ala, mis on igiviljakas -kõrrelised, oataimed -koduloomaluud (veised) Miks levisid Euroopasse? -Balkanimaadel demograafilist kriisi polnud -lössialad olid asustatud -Balkani maad sarnased? Erinevad? Geneetiliselt pigem sarnased Kas põllumajandus Vahemeremaades(Itaalia) tekkis kohalik arenguga? Ühed: Algelt üksikud sarnased elemendid Teised: dateering oli vale, tegelikult tulid kõik elemendid korraga 4500eKr Atlandilise Euroopa põllumajanduse areng Varasemaid looduslikust vasest sepistatud esemed -lähis-Idan 11 000- 7000 a eKr -Balkanil ja Kagu-Euroopas 6000 eKr Varasemad märgid vase kaevandamisest Euroopas BALKANIL -Ai Bunar 5100 -Rudna Glava 4900 - 4600 -Brixlegg 3900 - 3600 -Monte Loreto Itaalias 3500 eKr Varasemad märgid vase sulatamiset Euroopas -Kagu-Euroopa 5000 - 4000 eKr -Brixlegg 4500 eKr Vase leiukohti on Euroopas päris palju, samas kaevandati vähestes kohtades. Tina leiukohti oli aga
poliitiliselt kontrollimatud arengud rahvusvahelises keskkonnas ning rahvusvahelised kriisid. Seni, kuni pole lõplikult välja kujunenud külma sõja järgne uus Euro-Atlandi julgeolekusüsteem, on võimalik Eesti olukorra pingestumine rahvusvahelise lahenduse viibimise tõttu. Rahvusvahelise süsteemi ebakindlus võib jätta Eesti julgeolekupoliitilisse tühimikku. Sõjalised riskid - Sõjalise ohu jätkuv vähenemine sõltub rahvusvaheliste suhete arengust, seal hulgas euro-atlandilise integratsiooni jätkumisest, ning Eesti kaitsevõime arengust. Piirkondlikult on oluline regiooni riikide majanduslik ja poliitiline areng ning heanaaberlike suhete tihenemine. Piirkonna ainus tuumariik Vene Föderatsioon on vastu võtnud uue julgeolekupoliitilise kontseptsiooni ja sõjalise doktriini ning vähendanud Eesti vahetus naabruses Loode-Venemaal oma vägede arvukust. Ka kõik teised Eesti naaberriigid reformivad
merel kui õhus. Seetõttu ehitatakse Eesti kaitse üles nii, et edu saavutamise kriteerium ajafaktor põrkuks võimalikult suurtele takistustele ning agressorile lõpptulemusena tekitatav kahju oleks tema jaoks vastuvõetamatult suur. III. KAITSEPOLIITIKA 1. Eesmärgid ja vahendid Eesti Vabariigi kaitsepoliitika peab: tagama riigi suutlikkuse tõrjuda sõjaliste vahenditega julgeolekuriske tänapäeva julgeolekukeskkonnas; toetama Eesti euro-atlandilise integratsiooni alaste eesmärkide saavutamist; tagama valmisoleku rahvusvaheliseks koostööks rahuoperatsioonide ja ühise kaitse raames; tagama osalemise riigi kriisihaldussüsteemis. Kaitsepoliitikat teostatakse läbi: kogu ühiskonda haarava totaalkaitsesüsteemi, mis loob võimalused oletatava agressori usutavaks heidutamiseks ning seeläbi agressiooni ärahoidmiseks ja tõrjumiseks; üldise kaitseväeteenistuse kohustuse; territoriaalkaitse põhimõtte;
annaabi.ee 
