erinevuse kaudu. · 1. abakus 2. ehhiin} kapiteel 3. tüves 5. baas 7. arhitraav 4. kannelüürid 6. stüllobaad · Akropoli mägi oli Ateena kõige olulisem koht, seetõttu ehitas linn oma suurima võimsuse aastail (nn. Periklese kuldajastul) sinna oma võimsuse rõhutamiseks suurejoonelise usukeskuse. Akropolile ehitati ajavahemikus 450-330. a. eKr. kolm olulisemat templit: Parthenon, Erechteion ja Nike tempel, mis olid kõik pühendatud Ateena kaitsejumalannal Atheenale. Samal ajal ehitati ka Akropoli sissepääs Proylaia. · Parthenon on üks olulisemaid ehitisi, mis valmis ajavahemikus 447-438 eKr. arhitektide Iktinose ja Kallikraatese käeall. Tegemist on dooria stiilis peripteeriga, mille otstes oli 8, küljel 17 sammast. Siseruumis seisis Pheidiase valmistatud jumalanna Atheena kuju. · Propylaia Akropoli väravad ehitas arhitekt Mnesikles 437- 432. a. eKr. Propylaia koosneb peahoonest ja kahest tiivast,
lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukord, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine
lakoonika oma ülemvõimule. · Kodanikud olid seaduse ees võrdsed · Vallutasid ka naabreid ja orjastasid · Otsene demokraatia sealsed rahvad. · Ainus polis, mis hõlmas 2 maakonda · Riigi eesotsas 2 päritava võimuga kuningat, kellele allus sõjavägi. · 30 liikmeline vanemate nõukogu · tööd tegid spartalaste asemel orjad · range elukodr, sõjakoolis jms. Peloponnesuse sõda ( 431-404 eKr.) · Pikk ja väsitav sõda · Sai atheenale hukatuslikuks · Spartalased sõlmisid suhted Pärslastega · Nad ehitasid endale võimsa laevastiku ja ka said osad Atheena laevad enda võimusesse · Tulemuseks: atheena piirati sisse nii maalt kui merelt. Linna ja sadama kaitsemüür lõhuti. Mereliit saadeti laiali ja atheena sõltus spartast · 371 eKr toimus saga sõda kus Atheena oli juba piisavalt tugev ja tegi sparta ülemvõimule lõpu. Aristrokraatia teke + poliste juhtimine
kandis kangelase Olümposele. Daidalos ja Ikaros 1. Daidalos oli Kreeka suurim meistrimees. Ta õpetas väärikate perekondade lapsi, kuid ta kõige parem õpilane oli ta õepoeg Talos. 2. Kord kuulis Daidalos pealt tööliste juttu, nad arvasid, et Talosest saab veel kuulsam ja parem meistrimees, kui Daidalos. 3. Daidalos sai vihaseks ja meelitas Talose Ateena kindlusesse, lükkas poisi tiheneva pimeduse varjus kindlusemüürilt alla. 4. Atheenale oli Talos meeldima hakanud, seetõttu püüdis ta poisi kinni ja muutis kiivitajaks. (seetõttu kardavad kiivitajad kõrgust, on ettevaatlikud ja hoiatab hädaohu eest ka ümberkaudseid linde) 5. Daidalos põgenes koos poja Ikarosega Kreeta saarele. Ehitas seal koletis Minotaurose jaoks labürindi. 6. Daidalos ehitas endale ja pojale tiivad, kuid lennata ei tohtinud kõrgelt- päike sulatab vaha, ega madalalt- tiivad saavad märjaks ja muutuvad raskeks. 7
kunstikeskus ja mida tänapäeval nähakse antiikkultuuri sümbolina. Ateena akropol koondas enda alla templeid, altareid, muuseume ja skulptuure. Ettevõtmist vedas Perikles, sünnilt aristrokraat, kes oskas võita vaesemate klasside poolehoiu, arendas välja Ateena demokraatia ja juhtis riiki 460 aastast kuni surmani 429 eKr. Raha küsis ta Ateena liitlastelt ja kolooniatest, põhjendades seda vajadusega kaitsta maad pärslaste kallaletungi eest. Peaehitiseks Atheenale pühendatud Partheon, arhitektideks Itkinos ja Kallikrates. Skulptorite töid juhatas Pheidias, kes ise tegi kullast ja elevandiluust Atheena hiigelkuju. 17 saj. kui veneetslased piirasid Ateenat, kasutasid linna valvavad türklased templit püssirohulaona. Peale püssirohuplahvatust hävis suur osa templist. Allesjäänud skulptuurid viis inglane lord Elgin 19 saj. alguses Londoni Briti muuseumi. Samaaegselt Kreeka peripteeri arenemisega kujunes välja ka Kreeka staatuatüüp
annaabi.ee 
