rituaali, teine rahvalik kabukiteater, mis koosneb erinevatest osadest (ka-laulmine, bu- tants, ki-näitlemine). Noh-teater on põhiliselt monoloogide ja reministsentsidega draama ilma lääne teatrile omase tegevuse või selle konfliktse arenguta. Nagu Vana-Kreekaski, on esinäitleja (neid on üldse kaks) maskis. Kreeka saatüridraamat kõrvutatakse kyogen’iga ehk koomilise interluudiumiga, mis oma näomoonduste ja klounaadiga meenutab üllataval kombel atellaani farssi ja commedia dell’arte’t. Noh-näidendi teemad on võetud müütidest ja legendidest. Näitleja, kes on ühtaegu laulja ja tantsija, retsiteerib oma teksti väärikalt edasi-tagasi õõtsudes. Tema sokis jalgade tümpsumine resoneerival männipuust lavapõrandal seguneb flöödi läbilõikava hääle ja kolme trummi löökidega, moodustades etenduslee rütmisaate. Näitlejate kostüümid on luksuslikud, säravates värvides ja tikanditega.
suurim poeet. - Tacitus oli Vana-Rooma ajaloolane ja kõnemees. Antiikajal ei mõistetud ega hinnatud Tacitust küllaldaselt. Alles 14. sajandi lõpul hakati Tacituse käsikirju otsima. Kuid õiglast hinnangut neile ei antud, sest seda takistas jäik lähtumine Cicero vaimsest pärandist. Tacituse tähtsuse tunnustamiseni jõuti alles pärast seda, kui Belgia humanist Justus Lipsius (1547 1606) oli 1574 välja andnud väljaande Tacituse kohta. 19.Amfiteatri ja atellaani mõiste. Rooma eleegia põhiteema. - Amfiteater, Vana-Kreekas ja -Roomas avalikeks etendusteks püstitatud katuseta ehitis, mis koosnes areenist ja seda ümbritsevaist, trepistikuna tõusvaist istmeridadest (nt Colosseum). Nüüdisajal on amfiteatrilaadne ridade paigutus tsirkuses, õppehoonetes, kontserdisaalides (nt Tallinna Linnahallis). -Atellaan on paroodilis-satiirilise sisuga jämekoomiline näidend. - Eleegiat viljeldi ka Roomas, seal oli iseloomulikem motiiv armuelamus. 20
3. sajandil hakkas levima kreeka miim. Kreekas esines see ammu enne 5.sajandit. Miimid olid väikese improvisatsiooniga näitetükikesed, stseenid. Miimed esitasid rändnäitlejad. Miim oli üdini farsslik, laadalik. Miimis oli mitmeid alalisi tüüpe. Kreekalikus miimis hakkasid esimest korda mängima ka naised. Miimnaisnäitlejate seisus väga madal miimnäitlejannasid võrdsustati lõbunaistega. Miim tõrjus ühel hetkel atellaani täiesti välja. Atellaan käsitles linnaelu, miim aga külaelu. Tema süzee keerles abielurikkumiste, kõrvakiilude jne ümber. Satura lühike koomiline stseen flöödimängu ja laulu saatel. Saturasid esitasid histrioonid. Atellaan lihtsakoeline rahvalik jant, milles kasutati kindlakskujunenud maske: · Maccus kongus ninaga kiilakas naistekütist õgard, tobu · Pappus lihtsameelne rikas vanamees, kes saab pidevalt petta · Dosennus küürakas suli