Ta on loonud üliinimese kes võib olla igaüks meist kui järgida rangeid reegleid neid ise tehes. Ta põlgas ära Jumala kuigi oli pärit luterlikust perekonnast tema jaoks oli jumal algselt valitsejate käepikenduseks ,kes läbi jumala sõna sai oma alluvatest teha lojaalsed, ustavad ja efektiivsed orjad. Nietzsche arvab et inimene on ainult iseenda peremees ja suudab oma saatust ise suunata. Ta kritiseeris antiikfilosoofiat. Mina sain seda referaati tehes enda ateistlikule maailmavaatele ainult tuge ja kinnitust. Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Nietzsche Esa Saarinen "Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Tallinn: 1996. Friedrich Nietzsche "Ecce Homo" Tallinn: 1996
tundmaõppimisel. Cicero teeneks tuleb pidada ka filosoofia-alase terminoloogia loomist ladina keeles. Tunnetusteooria alal võttis Cicero omaks akadeemia skeptilised vaated, eitas teadmiste tõsikindlust ja arvas, et tuleb rahulduda ainult küsimuste tõenäoliste lahendustega. Näiteks kummutas ta teoses ,,De natura deourm" (,,Jumalate olemusest") jumalate olemasolu tõestused, mis esinesid epikuurlastel ja stoikutel, kuid ei asunud seejuures mitte ateistlikule, vaid agnostitsistlikule vaatekohale: olevat teadmata, kas jumalad on olemas või mitte, kuid riigiusund tuleb säilitada. Vastupidiselt 6 stoikutele kaitses ta tahtevabaduse printsiipi ja rühutas inimese täielikku vastutust ta tegude eest. Moraaliküsimusi käsitleb Cicero mitmes teoses, millest tähtsamad on ,,Tusculanae
ideede teostamiseks kasutati ateislikke vorme. Siiski oli EKP ateismialane tegevus EW ajal mõnevõrra stiihiline. Et propaganda oli endiselt suunatud lihtrahvale, pole sellegi perioodi puhul argumentatsiooni tõusust kuigivõrd põhjust rääkida. EKP ateism kajastas Venemaal toimuvat, mis sel perioodil oli jõhkram nii varasemast kui hilisemast - marksistlik-leninlik religioonikriitika võrdlemisi robustses kvaliteedis. Nõukogudeaegses kirjanduses ei leidu EW-aegsele ateistlikule tegevusele kuigipalju viiteid. Võimalik, et üheks põhjuseks on kogu tegevuse tagasihoidlikkus. Teisalt võib olla tegu ka asjaoluga, et nõukogude ideoloogia nõudis kogu senise ajalookäsitluse ümberhindamist, kusjuures põlu alla langesid mitmed “omad”, kel polnud olnud õnne õigel hetkel Eesti kodanluse ohvriks langeda. Üheks EKP ateismi eesmärgiks võib aga endiselt pidada olukorra destabiliseerimist ja kohaliku “viienda kolonni” loomist peatselt puhkeva revolutsiooni tarvis
33 aastaselt esineb oma esimeste filosoofiliste töödega. 1746 a ilmus ,,Filosoogilisede mõtted,, ja 1747,,Skeptiku jalutuskäik". Jalutuskäik on huvitav pealkirja osa, sest jalutuskäik või sihitu uitamine on üks Euroopa paljude inimeste tegevus tol ajal. Jalutuskäik looduses nt. Need teosed on suunatud kiriku autoriteetide vastu. Diderot jätkab Voltaire ja Montesquie antiklerikaalset hoiakut. Astub ka sammu edasi loobudes nendest seisukohtadest? ja sulgudes ateistlikule positsioonile. Tähelepanuväärseks teoseks ,,Kiri pimedatest neile, kes näevad". Siin Diderot räägib mõistuse ja meelte poolt omandatud teadmiste suhtest. Peategelane on protagonist, pime matemaatik, kes surivoodil tõestab, et maailmapilti võib luua matemaatiliselt, ilma seda ise kogemata ja nägemata. Siin ta siis räägibki mateeria sõltumatusest vaimust. Arendab edasi mõtet orgaanilise ja anorgaanilise looduse ühtlusest. Diderot tööd lähevad edasi aina materjalistlikumaks.