kuningas. See on üks vähestest "õnnelikest" Zeusi vägistamise lugudest, kus ohver pääseb Hera käest ja lõpetab suhteliselt edukalt. Kreeta kuningas Minosel ja Pasiphael sündis tütar Ariadne. Ariadnel oli poolvend Minotauros, kellele ateenlased pidid, karistuseks Minose poja Androgeose tapmise eest, iga üheksa aasta tagant loovutama seitse noormeest ja seitse neidu. Theuseus saabus koos teiste ateenlastega, ohvrina Kreetale, kus Ariadne temasse otsekohe armus ja lubas aidata Theseusel Minotaurust tappa. Ta küsis meeleheites abi laboründi ehitajalt Daidaloselt, kes soovitas tal kangelasele kaasa anda lõngakera, mille ots tuleb sissepääsul ukselingi külge siduda ja Minotaurust otsides lahti kerida, et pärast mööda lõnga tagasi välja pääseda. Vastutasuks abi eest, nõudis Ariadne, et Theuseus ta kaasa võtaks ja abielluks temaga. Theseus aga pärast Minotauruse tapmist ja Kreetalt
Kreeka alistamine Makedoonia ülemvõimule 346 337 Makedoonia-vastasuse peamiseks keskuseks oli kujunenud Ateena, kus Philippose- vastaseid meeleolusid õhutas Demosthenes (Ateena juhtivaid kõne- ja riigimehi 350datest aastatest alates). Püha sõja järel kujundasid ateenlased Demosthenes juhtimisel järkjärgult Makedoonia-vastase liidu ja alustasid edukat meresõda Musta mere väinades. 339 ajendas uus konflikt Delfis Philippose uue sissetungi Kesk-Kreekasse. Teebalased liitusid nüüd ateenlastega Makedoonia vastu. 338 toimus Chaironeia lahing, kus Philippos purustas peamiselt ateenlastest ja teebalastest koosneva Kreeka liiduväe. Teeba okupeeriti, kuid Ateenaga sõlmis Philippos rahulepingu, millega saadeti laiali Ateena mereliit. 338 ja 337 kutsus Philippos Isthmose maakitsusel kokku kõigi Kreeka linnriikide esindajad, kes sõlmisid üle-kreekalise liidu, valisid Philippose oma hegemooniks ja kuulutasid välja ühise sõjaretke Pärsia vastu. Sparta jäi liidust kõrvale.
lihtinimeste ees eelise. Seetõttu pärinesid 5. sajandi viimase kolmandkuni kõik Ateena riigimehed, kelle päritolu teada, aristkraatia hulgast. Ateena kodanike (täiskasvanud meeste) hulk kõnealusel perioodil ulatus tõenäoliselt ligi 60 000-ni. Neile lisandusid naised, kellel poliitilisi õigusi polnud (nagu teisteski polistes), samuti riigis elavad võõramaalased ja orjad. Võõramaalased ehk metoigid (metoikos see, kes elab koos [ateenlastega]) pidid maksma regulaarset maksu (kodanikud olid sellest vabad) ja teenima kodanikega võrdsetel alustel Ateena sõjaväes. Poliitilisi õigusi neil polnud, kuid nende elu ja vara oli Ateena seadustega kaitstud. Kuna metoikidel puudus õigus omada Atikas kinnisvara, siis tegelesid nad peamiselt kaubanduse ja käsitööga või otsisid juhuslikku teenistust Ateena linnast ja sadamast, samal ajal kui Ateena kodanike enamuse moodustasid, linnakäsitöölistele lisaks, Attika talupojad
annaabi.ee 
