niisama kindlalt nagu tal oleks nägemine alles Athena asutas Kreeka kõrgeima kohtu, areopaagi. Kekrops ateena kuningas Erechtheus ateena kuningas pärast Kekropsi, Athena kasvatas ta üles, ta oli maa-ema ja hephaistose poeg. Aglauros üks kuningas kekropsi kolmest tütrest, sai kaljudel surma. Erecthus ehitas Athena abiga esimese kaariku, avastas, kuidas puhast hõbedat saada ja vormis esimese mündi Eumolpos Eleusise kuningas, Poseidoni poeg, sai Ateenalt lüüa, Poseidon tappis Erecthuse. Panatenaiad suured pidustused Athena auks Akropol athenale pühendatud ka kõige tähtsam tempel Parthenon Poseidon Zeusi vend, Kronose poeg, mõrsja Amphitrite, kes oli Nereuse tütar Kekrops atika kuningas , maa-ema poeg, tal oli vööst allpool maokeha. Atika pärast käis võtlis Athena ja poseidoni vahel, athena võitis ja hiljem kaotas ta ka Argose Herale, Aigina Zeusile, delfi apollonile ja naxose dinysosele
Kuningas Xerxes tungis Kreekasse. Vallutas Põhja- ning Kesk-Kreeka. Ateena lähedal saavutas kreeklaste laevastik otsustava võidu, sest Pärsia laevastik jäi väina põhja kinni. Järgmisel aastal purustati pärsialased ka maismaal ning kihutas nende väe riismed oma maalt välja. Peloponnesose sõda 431-404 eKr Pikk ja kurnav sõda Ateena ja Sparta vahel. See osutus Ateenale hukatuslikuks. Pärsia riik abistas Spartat rahaliselt ja laevastikuga ning Sparta oma kavalusega sai Ateenalt endaltki mõned laevad. Sparta piiras Ateenat täielikult ning Ateenal polnud muud võimalust, kui alla anda. Ateenast sai mõneks ajaks Sparta sõltlane. Makedoonlaste vallutused 4. saj eKr Chaironeia lahing 338 eKr Philippos II'le ei meeldinud Demosthene'se Makedoonia-vastased kõned ning otsustas Kreekaga sõtta astuda, kuigi ta oli seda seinini osavalt vältinud. Kreeka liiduvägi sai hävitavalt lüüa ning Philippos laskis end kõigi hellenite juhiks kuulutada
Kallaletung Babüloonia Nabonaidi vastu, misjärel Babülooni aalad Mesopotaamiast Palestiinani ja Foiniikia linnad läksid Pärsia alla. Lubas juutidel Mesopotaamiast kodumaale naasta, taastas Jahve templi. Oli hea valitseja ning kohalikele meeldis. Dareios I: 6/5.saj"Behistuni raidkiri", surus maha ülestõuse, korraldas impeeriumi: jagas 20- ks satraabiks, lõi uue keskusena Persepolise, kuhu ehitas uhke lossi. Ehitas kanali Punase mere ja Niiluse vahele. 490.a eKr Maratoni lahing: sai Ateenalt lüüa. Xerxes: 5.saj 480.a eKr Salamsie merelhaing: Areena lähedal saadi lüüa, misjärel Pärsia tõrjuti ka välja Lääne-Anatoolia rannikult. Pärsia impeerium langes 330.a eKr Aleksander suure Persepolise kuningalossi hävitamisega. Zarathustra 12-6.saj: usu-uuendaja, pani aluse mazdaismile, pühakiri ,,Avesta" hümnid, jumalateenistus jne. Maailma valitseb Ahuramazda ehk Tark isand, kes on Tõe eestvõitleja ja talle vastandub Angra Mainu, kes on Vale eestvõitleja
Toimub Korintose sõda liitlaste ja Sparta vahel, viimane saab lüüa. Sparta palub Pärsia toetust, sõlmitakse rahu, Sparta loovutab pärslastele V-A linnad. Sparta ekspansiooni viimane võit oli Teebas 378. a., kus kehtestati oligarhia. Ateena abistas aga Teeba demokraate ning nood taastasid dem. Ateena asub kindlustama oma positsioone, loob Ateena II mereliidu. See oli esimesest tunduvalt väiksem, sest temast jäid välja V-Aasia kreeka linnad. Mereliidu loomisel nõuti Ateenalt tagatisi, et suurriigipoliitika, mida Ateena oli ajanud I mereliidu ajal, enam ei korduks. Spartalased alustavad taas sõjategevust Teeba vastu, kuid saavad haledalt lüüa ja peavad ise asuma valmistuma teebalaste pealetungiks. Pärast Teeba võitu Sparta üle katkestab Ateena sõbraliku vahekorra Teebaga ja läheneb Spartale. Ateenlased üritavad jälle oma liitlastelt forost koguma hakata, paljud lahkuvad liidust. Puhkeb liidusisene sõda, Ateena saab lüüa ja II mereliit laguneb.
annaabi.ee 
