Varem oli see reguleeritud tavaõigusega, nüüdseks kodifitseeritud 1961.a diplomaatiliste suhete Viini konventsiooni, Eesti on osapooleks alates 1991. aastast. Diplomaatilise esinduse töötajad jagunevad: 1. Esinduse juht isik, kellele lähetajariik on teinud ülesandeks tegutseda lähetaja nimel 2. Esinduse personal diplomaadid ning haldus- ja abitöötajad 3. Diplomaatiline personal omavad diplomaatilist au- või teenistusastet: suursaadikud, saadikud, nõunikud, ataseed 4. Esinduse haldustöötajad haldus-tehniline teenistus (viisaametnikud, sekretärid) 5. Abitöötajad teenindajad (autojuhid, koristajad, aednikud) 6. Koduteenijad esinduse töötaja koduses teenistuses olevad isikud, kes ei ole lähetajariigi töötajad Diplomaat on riigiametnik, kes on volitatud esindama päritoluriiki, reeglina lähetajariigi kodanik. Esinduse juhid jagunevad: Suursaadikud ja nuntsiused Saadikud, ministrid ja internuntsiused Asjurid
Reeglina kehtivad õigusaktid kõigi selle riigi territooriumil asuvate isikute suhtes. Seaduses võib olla määratud ka täpne isikute ring. Tavaliselt ei kehti seadused mõnede riigis viibivate välisriikide kodanike suhtes. Neil kodanikel on eksterritoriaalsuse õigused ehk nad omavad diplomaatilist immuniteeti. Sellised õigused on: 1) Riigis viibival välisriigipeal 2) Välisriikide diplomaatilise korpuse esindajatel: saadikud, asjurid, nõunikud, sekretärid, ataseed, abikaasad ja alaealised perekonnaliikmed. Tehniline- ja abipersonal seda õigust ei kasuta. Kui selline isik paneb toime kuriteo, lahendatakse asi diplomaatilisi kanaleid kasutades. isik võidakse kuulutada persona non grataks ja esitada tähtaeg, mille jooksul ta peab riigist lahkuma (min 48h) või võidakse piirduda nootide vahetamisega. Tavalisim ebasoovitav tegevus on nuhkimine. Õigusaktide süstematiseerimine
oma riigi esindamine ja kontaktide loomine; oma riigi ja kodanike huvide ja õiguste kaitsmine asukohamaal; asukohamaa poliitika ja majandusliku olukorra kohta seaduslike vahenditega info kogumine. Diplomaatiliste esinduste juhid jagunevad järgmiselt: suursaadik; saadik ehk diplomaatiline minister; diplomaatiline asjur (ajutine ametikoht). Veel töötavad saatkonnas nõunikud, sekretärid (I, II ja III) ning ataseed. Ka välisministeeriumi töötajatele antakse tema positsioonile vastav diplomaatiline auaste. Diplomaatide seas toimub pidev rotatsioon: keskaparaadist välisesindustesse ja tagasi, riigi vahetamine. Saadiku tegevus algab hetkest, mil ta annab asukohamaa riigipeale oma riigipea antud volikirja. Komme nõuab, et enne diplomaadi ametissemääramise avalikustamist tuleb küsida asukohamaa nõusolekut. Kui välisriigi diplomaadi tegevus hakkab kahjustama
annaabi.ee 
