verejooksust ajju, rasedusaegsest alkoholi tarvitamisest või harvem ka mõnedest nakkushaigustest (tsütomegaloviirus, punetised, HIV). Tihti on riskifaktoriks ka sünnitrauma, meningoentsefaliit ehk ajukelmete või aju põletik, vastsündinu hüpoglükeemia ehk madal veresuhkur. Diagnoosi võib lahterdada nelja erinevasse gruppi: ataktiline, atetooline, spastiline ja segavorm. Kõige harvemini esineb ataktilist, ehk lihaste koostöö häirega vormi, umbes 10%-l 3 juhtumitest. Sellele vormile on iseloomulikuks nõrkus, tasakaalu- ja koordinatsioonihäire, millest tulenevad raskused täpsete liigutuste sooritamisel. Samuti on probleem kätevärisemisega, mis süveneb sooviga sooritada võimalikult täpseid liigutusi. Niivõrd laialt pole levinud pole ka atetootiline vorm, millele on iseloomulik tahtmatud
siis avaldub see düsartria ehk segase, raskendatud kõnelemisena. Intellekt ja vaimne areng on normaalsed. Atetoidne ( atoonilis - astaatine) Atetootiline ehk düskineetiline ehk tahtmatute liigutustega vorm esineb 20%-l PCI-lastest. Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal. Selle vormiga kaasneb sageli düsartria. Ataktiline Ataktilist ehk lihaste koostööhäirega vormi esineb harvem - umbes 10 %. Selle puhul tekivad nõrkus, tasakaalu-, koordinatsioonihäire, raskused täpsete liigutuste sooritamisel, kätevärisemine, mis süveneb tahtlike liigutustega (nt. kirjutamisel). Segavorm ( kombinatsioonid eelnevast) Kõige tavalisem on aga segavorm, mille puhul esineb sümptomeid erinevatest vormidest. Lisaks võib tserebraalsest paralüüsist olla põhjustatud veel krambid, kõõrdsilmsus, kurtus, erinevad nägemishäired
lastest. Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal. Selle vormiga kaasneb sageli düsartria. Düskineetiline PCI: ebanormaalsed vastutahtelised liigutused – atetoos > 1 a.v., düstoonia; hüpotoonia, käte kasutamine häiritud; osadel juhtudel vaimne mahajäämus; põhjus – neonataalne hüperbilirubineemia (nt veregruppide sobimatusest), raske anoksia (hapnikuvaegus). Ataktilist ehk lihaste koostööhäirega vormi esineb harvem umbes 10%. Selle puhul tekivad nõrkus, tasakaalu-, koordinatsioonihäire, raskused täpsete liigutuste sooritamisel, kätevärisemine, mis süveneb tahtlike liigutustega (nt. kirjutamisel). Ataktiline PCI: kõige harvemini esinev PCI vorm väikeaju arenguhäire, kehatüve- ja kõnnakuataksia häirivad enam kui jäsemete ataksia, skandeeriv kõne. Kõige tavalisem on aga segavorm, mille puhul esineb sümptomeid erinevatest vormidest.
Tahtmatud liigutused võivad esineda kätes ja/või jalgades, aga ka kehatüves. Liigutused sagenevad emotsionaalse stressiga ja kaovad une ajal. Selle vormiga kaasneb sageli düsartria. Düskineetiline PCI: ebanormaalsed vastutahtelised liigutused atetoos > 1 a.v., düstoonia; hüpotoonia, käte kasutamine häiritud; osadel juhtudel vaimne mahajäämus; põhjus neonataalne hüperbilirubineemia (nt veregruppide sobimatusest), raske anoksia (hapnikuvaegus). Ataktilist ehk lihaste koostööhäirega vormi esineb harvem umbes 10%. Selle puhul tekivad nõrkus, tasakaalu-, koordinatsioonihäire, raskused täpsete liigutuste sooritamisel, kätevärisemine, mis süveneb tahtlike liigutustega (nt. kirjutamisel). Ataktiline PCI: kõige harvemini esinev PCI vorm väikeaju arenguhäire, kehatüve- ja kõnnakuataksia häirivad enam kui jäsemete ataksia, skandeeriv kõne. Kõige tavalisem on aga segavorm, mille puhul esineb sümptomeid erinevatest vormidest. Lisaks