solventides suhteliselt hästi lahustuv aine. Kasutatakse lähteainena paljudes reaktsioonides. 1.2. Reaktsioonide iseloomustus, mehhanism jne Etüülformiaadi süntees happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on võimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OH-rühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Estri saamisreaktsiooni kõik vaheetapid on pöörduvad. Seepärast tuleb tasakaalu nihutamiseks kasutada kas suurt alkoholi ülehulka või siduda (eraldada) tekkiv vesi. Alkoholi hüdroksüülrühma asendumine toimub happelise ühendi osavõtul. Selle prooton liitub
tugevad oksüdeerijad nagu KMnO4 on inertsed areeni tuuma suhtes. Seega vähendab KMnO4 ainult metüülrühma elektrontihedust. Karboksüülhapete happekatalüütiline esterdamine Karboksüülhapped ei ole piisavalt aktiivsed, et anda reaktsiooni alkoholidega. Karboksüülhappe elektrofiilset tsentrit saab aktiveerida happekatalüüsil. Tugeva happe H2SO4 toimel karbonüülrühma süsinik muutub elektrofiilsemaks, nii et alkoholi nukleofiilne tsenter on õimeline teda atakteerima. Karboksüülrühma OHrühm muutub protoneerumise tulemusena heaks lahkuvaks rühmaks ning lahkub tetraeedrilisest vaheühendist, andes estri. Estri saamisreaktsiooni kõik vaheetapid on pöörduvad. Seepärast tuleb tasakaalu nihutamiseks kasutada kas suurt alkoholi ülehulka või siduda (eraldada) tekkiv vesi. Alkoholi hüdroksüülrühma asendumine toimub happelise ühendi osavõtul. Selle prooton liitub
273. Komplemendisüsteem: immuunsüsteemi biokeemiliste reaktsioonide kaskaad, mis abistab antikehade võimet kõrvaldada patogeene või märgistada neid viisil mis lubab teistel rakkudel märgistatud rakke hävitada, koosneb enam kui 25 plasmavalgust, nad lülitavad sisse rakkude kõrvaldamise protsessi, märgistavad patogeenikattestruktuuriga ja augustavad raku plasmamembraani 274. Rakuline kaitse: neutrofiilid, makrofaagid (võimelised minema rakuvaheruumi ja atakteerima sealseid patogeene), eosinofiilid, basofiild, NK-rakud (hävitavad viiruinfitseeritud rakke ning kasvajarakke) 275. Patogeenide spetsiifilisus: patogeenid on evolutsioneerunud nii, et peremeesorganismidel oleks raskem neid hävitada, nt peremeesrakusisene paljunemine salmonellal, kaitsev limakapsel, fagotsüüte hävitavad mehhanismid, biofilmide moodustumine 276. Adaptiivne immuunsus: koosneb spetsialiseernud rakkudest ja protsessidest, millega tagatakse veelgi efektiivsem kaitse,