samaväärne partner sotsiaalsele minale. Dramaturgiline sotsioloogia rajaja Erving Goffman (1922 1982) impression control (kontrollime muljet, mida jätame teistele; sotsiaalne mina pole juhuslik) Tehes seda, mängime mingeid rolle. Rolli ei tohi staatusega segi ajada. Staatus omistatakse meile teiste poolt, rolli võtame endale ise. (,,The Presentation of Self" 1959) Sama staatusega inimesed mõned mängivad mingit rolli paremini kui teised. ,,Asylums" 1961 eksperimendid karmides psühhiaatriakliinikutes. --> Me ei ole vabad oma rolle valima, vaid need on ette antud; meil on ettekujutus rollidest; nt kuidas on olla haige, kuidas käitub arst, kuidas toimub tervenemine käsikirjas on rollid olemas ja inimene, kes sinna institutsiooni saabub, õpib need kiiresti --> strukturalismi poole kaldumine. ,,Behaviour in Public" 1963 rollid avalikes kohtades civil inattention (viisakas mittemärkamine), linnades väga tavaline
on erinev rollide valik - Näide sotsioloogia klassikast: * Rolli mõiste on pärit teatridiskursusest. Erving Goffman (1922-1982): interaktsioon kui näidend => dramaturgiline sotsioloogia. - Uurimisprobleem: Sümbolite ja rituaalide tähtsus igapäevaelus. Meetod: osalusvaatlus. *Presentation of Self in Everyday Life (1959) "Kuidas me esitame/etendame ennast argipäeva elus" Mida inimesed teevad siis, kui teiste inimeste juuresolekul *Asylums (1961) "varjupaik, hullumaja" välitöö psühhiaatrilises haiglas, uurib patsientide moraalset karjääri. Totaalne institutsioon . võib olla ka miski muu, kus inimesed peavad töötama, puhkama, sõprustama ühtede ja samade inimestega 24 h ööpäevas: vangla, teatud tüüpi töökoht (laev, sõjavägi, naftapuurimisplatvorm...) (vt ka Stanfordi vanglaeksperiment) *Encounters (1961) "kokkupõrked, kohtumised"
(minu joonis arengust XX sajandil) 39.küsimus Vangla kui keskonna kahjulikkus(prisoniseerumine) Vangla ebaõnnestumine ja sisemised probleemid said selgeks juba varakult, sest suure arvu kurjategijate ühtekoondamine ei andnud loodetud positiivset tulemust. Vanglad muutusid "kuritegevuse ülikoolideks", kus ebasoovitav käitumine süveneb. Oma klassikalises töös vaatab Erving Goffman vanglat koos teiste totaalsete institutsioonidega, et teha kindlaks nende mõju inimkäitumisele (Asylums. Essays on the Social Situation of Mental Patients and Other Inmates, 1961). Goffmani järgi on sellised institutsioonid peale vangla psühhiaatriahaiglad, kloostrid ja sõjaväe väljaõppekeskused. Erinevus vabas ühiskonnas ja totaalses institutsioonis elamise vahel seisneb järgmises: 1. Kaasaegses ühiskonnas on inimese elu korraldatud selliselt, et tegevused vahelduvad ööpäeva jooksul (töö, vaba aja veetmine, magamine) ning ühist eesmärki neil pole (elada, et elada)
annaabi.ee 
