iseseisvuse eest hakkaks N Liiduga koostööd tegema. Riigipööre ei oleks võimalikuks saanud ilma Laidoneri abita. Kuigi Laidoner oli Pätsi poliitiline vastane sai Päts ta enda poole, pole täpselt teda kuidas ta see õnnestus. Arvatakse, et Laidoner nõustus kuna sai võimu mida ta ka tahtis. Päts väitis, et ta tegutseb demokraatia huvides. Ta väitsis, et ,,rahvas on haige". Ta andis mõista, et kui tuleb õige aeg asutb ta tagasi ja korraldatakse demokraatlikud valimised. Päts lasi arreteerida vapside juhte ja paljud juhtivad vapsid põgenesid välismaale. Vaikiv Ajastu Kui päts oli haaranud võimu saatis ta laiali riigikogu ja lõpetas kõikide parteide tegevuse. Pärast kaks aastat kestnud erakorralist valitsemist viis Päts 1936. aasta veebruaris läbi rahvahääletuse, kas tuleks kokku kutsuda kahekojaline põhiseadust koostav rahvuskogu. Üle poole hääletanutest oli ettepaneku poolt
* Püha Augustus, 1480 * Maarja kroonimine, 1480 * Trooniv madonna, 1480 * Sixtuse kabeli Freskod, 1481-1482 * Venuse sünd, 1483-1484 * Magnificat, 1485 * Paastumaarjapäev, 1489-1490 * Dante ,,Jumaliku komöödia" sulejoonistused, 1492-1497 * Kristuse taganutmine, 1495 * Mahajäetu, 1495-1500 6. Maalide tõlgendused ,,Primavera" kujutab Veenust imekaunis parkmaastiku taustal teiste antiikmütoloogia tegelaste keskel. Paremalt asutb lähemale Kevad- õrnas läbipaistvas lillelises kleidis habras naine. Eriti väljendusrikas on ta ilmekas ja sügavalt hingestatud nägu. Paljud kriitikud ja kunstiteadlased ei ole sellest maalist rääkides suutnud erutust varjata. ,,Vaadaketähelepanelikmalt Kevadele näkku! Teid vapustab selle näo näkineiulik kelmikus, noore jumalanna läbipaistva pilgu jahedus. Kevade imepärases tervituses tajudes
peremeheks. II Maret tuleb isale süüa tooma ja näeb Indrekut ja hakkab nutma, vahetvad paar lauset ja Indrek otsustab minna vanu maid üle vaatama, isa annab talle oma vandand pastlad jalga, mille ta vahetult enne ära lapib. Inderk näeb igal pool muutusi mändide asemel on kased ja kuuskede asemel männid ja tunub nagu oleks kõi illusioon. Ta üritab saada kuiva jalaga aga astub kõigepealt ühe jalaga vette, selleks et teist jalga säästa käib ta mättalt mättale ja järgu asutb ka teise jala sügavamalt mutta kui eelmise ja saab aru et ta on jõudnud vana kraavini mis oli vargamäe eluallikas olnud. Ta liigub umbropsu edasi kuni jõuiab männin mis talle tutav on. Sel oli ta väiksena kiikumas käinud, üritab samale oksale ronida aga ei suuda ja hakkab seda oksa teise kaikaka peksma kuid vana kuivad puu on tugevam kui idrek. Edasi minnes liab ta metsasalu kus vanast oli metsised kitsed ja põdrad aga praegu või näha ainutl metsiseid.
annaabi.ee 
