milles organism saab areneda. Teguri intensiivsus, mille toime on organismi arengule kõige soodsam, nim ökoloogilise teguri optimumiks. Sellest mõlemale poole jääb teguri soodsa ehk optimaalse toime vahemik. 5. Ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, mis koosneb erinevate elusorganismide kooselust ja ökotoobist. 6. Populatsioon on ühist territooriumi asutavate samaliigiliste isendite isendite kogum. Populatsiooni arvukus- ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus- ühe populatsiooni isendite arv pinnaühiku kohta.
populatsioonide isendid. Taliuinak on karule vajalik kuna talvel pole kättesaadavad enamik karude toiduobjektidest (taimed, sipelgad) ning karvavabade päkkade tõttu oleks ka soojuskadu suur. Seega on parim lahendus selline periood veeta energiasäästlikus seisundis. Samuti on passiivne olek vajalik karupoegade arengule kuluvate energiavarude minimeerimiseks. Taliuinak annab ka kuluvate energiavarude erinevuse tõttu eelise ühte ala asutavate karuliikidevahelises konkurentsis väiksemate kehamõõtmetega liigile, kes ilma selle eeliseta jääks konkurentsis kaotajaks. Pruunkaru hakkab taliuinakuks valmistuma suve teisel poolel, süües 23 korda rohkem normaalsest toidukogusest. Karu kehakaal võib tekkinud nahaaluse rasvkoe paksenemise tulemusena tõusta 3035%. Veidi enne taliuinaku algust muutub karu anorektiliseks ning tühjendab oma seedetrakti. Eestis jäävad karud taliuinaku tõttu paikseks enamasti u
3 AASTAD 1946 KUNI 1950 Majandustegevuse areng aastatel 1946-1950 pidi toimuma vastavalt NSV Liidu rahvamajanduse taastamise ja arengu neljanda viisaastaku plaanile. Põhiülesanne oli sõjas kannatanud piirkondade majanduse taastamine ja sõjaeelse taseme saavutamine. Sõjaeelne tase saavutati juba 1946. aastal. Ehitati palju uusi tööstusettevõtteid. Kuid tööstuse arendamisel ei lähtutud Eesti enda vajadustest, silmas peeti vaid NSV Liidu tervikhuve. Paljude Eesti asutavate tehaste tarvis toodi tooraine Venemaalt ja sinnasamasse veeti tagasi ka toodang. Näiteks suur sõjatehas "Dvigatel" oli nagu riik riigis, mille üle Eesti kohalikel juhtidel polnud sõnaõigust. Tööstuse kiire arendamine kätkes eesti rahvale ohtu. Pidevalt kasvas tööstus nõudis üha rohkem töölisi. Eestlastest endist ei jätkunud, tööjüudu hakati sisse tooma Venemaalt. Kuna elamistingimused Eestis olid veidi paremad kui mujal NSV Liidus, tuldi siia meelsasti
valitsused järjest suuremaid pingutusi, et parandada omavahelisi suhtlemisvõimalusi ja dialoogi. Üha enam saab selgeks, et selle eesmärgi saavutamiseks on lisaks võõrkeelte õppimisele senisest märksa laiemas ulatuses soovitatav ka heatahtliku, mõistva suhtumise kujundamine teiste rahvaste tavadesse, nende ühiskonna ja kultuuri eripäradesse. (Lewis, 2003, lk 24) Kuna Eesti ettevõtted on hakanud ja hakkavad tõenäoliselt ka edaspidi järjest rohkem koostööd tegema välismaal asutavate ettevõtetega, siis on töötajatel vaja tundma õppida erinevaid kultuure, kuidas ületada kultuuribarjääre ja kuidas erinevast kultuurist inimestega peaks suhtlema. Ka juhiabi, tase 6 kutsestandardis kutset läbivates kompetentsides on selgelt öeldud, et juhiabi rakendab klienditeeninduse põhimõtteid sise-, välis-, erivajaduste ja erinevate kultuuritaustaga klientidega suhtlemisel. (Kutsestandard, juhiabi tase 6, 2012)
Rahvahääletusele pandava eelnõu väljatöötamine ja rahvahääletusele panek antakse tavaliselt rahva poolt valitud rahva esindajate kätte (nt parlament, mis tegeleb K-i eelnõuga nö muu töö kõrvalt. Moodustada võidakse ka spetsiaalne organ, kelle põhiliseks ülesandeks on K-i väljatöötamine. Sellise spetsiaalse organi üldnimeks on üldiselt Asutav Kogu. Kõik Eesti K-id - v.a. 1933.a PS muudatused ja praegu kehtiva PS täiendamise seaduse muudatused ongi välja töötatud Asutavate Kogude poolt, mis on aga kandnud erinevaid nimesid: 1920.a Asutav Kogu, 1937.a Rahvuskogu, 1992.a Põhiseaduse Assamblee). 1992.a PS puhul oli omapäraks see, et assamblee väljatöötatud eelnõu rahvahääletusele paneku otsustamine oli Ülemnõukogu pädevuses. Seal olid tugevad vastuolud, ent siiski pandi PS muutmata kujul rahvahääletusele. Pädevuse poolest jagunevad Asutavad Kogud süveräänseteks ja mittesuveräänseteks.
annaabi.ee 
