38 Peatükk Vabadussõda 1918-1920 Sai alguse 28 Novembril 1918 aastal ning lõppes 2 Veebruaril 1920. aastal Tartu rahuga. ( Sõjal on ka teine lõppemis kuupäev 3 Jaanuar 1920 kell 10.30 kui algas relva rahu ehk ei ühtegi pauku enam ) Sõjapuhkamine ja Eesti Töörahva kommuun Töörahva kommuun – moodustati Venemaa poolt, et jätta teistele riikidele mulje nag Eestis oleks kodusõda, ning Venemaa läheb vahele ja asub töörahva poolele, tänu millele langeks Venemaale hea valgus . 1918 aastal tuli võimule taas Eesti Ajutine Valitsus kelle olukord oli peaaegu lootusetu. Narva taha koodnati punaarmee üksusi, kes valmistusid sissemarsiks . Kuna Eesti sõjaväeosad olid laiali saadetud oli Eesti kaitsmine peaaegu võimatu, kuid siiski otsustati oma riiki kaitsta jõuga ning nii sai alguse Eesti Vabadussõda. 1918. aastal 28 novembril, läksid kiiruga kokku pandud Eesti sõjaväe esimesed üksused ( seal ...
....................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus............................................................................................................................10 2 Sisepoliitika Riiklik korraldus Riiklikus korralduses ja sisepoliitilises elus oli kaks põhiperioodi- demokraatia periood (Asutavast Kogust 1919 alates kuni 1934. aasta 12. märtsi riigipöördeni) ning vaikiv ajastu ja autoritaarse võimu periood aastail 1934-1940. 1920-1933 reguleeris sisepoliitilist elu Asutava Kogu poolt 15. juunil 1920. aastal vastu võetud põhiseadus. See oli üks demokraatlikumaid Euroopas, fikseerides kõik kodanike põhiõigused ja vabadused. Vastavalt põhiseadusele oli Eesti parlamentaarne vabariik. Kõrgemaks seadusandlikuks võimuks sai kolmeks aastaks valitav ühekojaline parlament- Riigi-
prisma*30, väitis Euroopa põhiseadusliku leppe väljatöötamise ajal poleemiliselt, et Euroopa Liit pole sugugi nii sarnane föderaalriigiga, kui tavatsetakse arvata, ning peaks seda teed ka tulevikus vältima.*31 Võrdlus Ameerika Ühendriikidega olevat eksitav, sest viimased olevat tekkinud hoopis teistsuguses põhiseaduslikus raamistikus, inspireerituna hoopis teistsugusest poliitilisest teooriast. Weileri sõnul ei sündinud Euroopa ühendused rahva asutavast võimust, samuti polevat siiani tekkinud Euroopa demos’t, ühtset rahvast, mis on – ja ilmselt ka peab olema – tema arvates olemas kõigis tõelistes föderaalriikides.*32 Sõltumata sellest, kui veenvana niisugune argumentatsioon meile tundub, jätab see ajalooliselt nii mõn- dagi kahe silma vahele. Küsimus, kas on olemas midagi sellist nagu Ameerika Ühendriikide rahvas, jäi vaieldavaks aastakümneteks pärast Ühendriikide põhiseaduse väljatöötamist 1787. aastal. Ameerika
annaabi.ee 
