· 1917 on Venemaa krahhi äärel, toimub Veebruarirevolutsioon --- keiser loobus troonis ja Venemaast saab Vabariik, Eestis toimuvad suured rahutused · Tekivad uued väljavaated, püüeldakse autonoomia poole · 1917 esitatakse Petrogradi autonoomia ettepanek, asjad hakkavad aga venima, eestlased korraldavad Petrogradis hiiglasliku demonstratsiooni · 4 päeva hiljem tuleb asutavalt kogult (Venemaal)ajutine määrus, mis ühendab Liivimaa kubermangu põhjaosa ja Eestimaa kubermangu ühtseks osaks · Poska hakkab kõike juhtima: valitakse Maanõukogu (parlament) ja Maavalitsus (valitsus) --- hakatakse looma ka rahvusväeosi · 1917 oktoober hõivas saksa laevastik Lääne-Eesti saarestiku · Oktoobripööre, võim läheb enamlaste kätte--- 27. okt võtab juhtohjad enda
Paguluses töötas Rei arhiivi assistendina Stockholmi Ülikooli juures. August Rei suri 29. märtsil 1963 Stockholmis. Tema urn, mis oli kuni 21. juunini 2006 maetud Stockholmi Bromma kalmistule, maetakse koos abikaasa Therese Rei urniga ümber Metsakalmistule Tallinnas 27. augustil 2006. Tseremoonia algab Metsakalmistu kabelis kell 12.00. 7 August Rei teosed: Ed. Vilde, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Kultura (Tallinn, 1913); Mis peab rahvas Asutavalt Kogult nõudma? (Tallinn, 1919; koos Karl Astiga); Eesti iseseisvate sotsialistide sõnad ja teod (ps. A. Reial; Tallinn, 1920); Sotsialdemokraatia taktika põhimõtted (Tallinn, 1921); Eesti rahvamajandus ja Strandmani tollid (Tallinn, 1929); Kas presidendist on meie riigil tulu loota?: Õpetlikke näiteid Prantsusmaalt (Tallinn, 1932); Ha de baltiska folken självmant avstått från sin nationella frihet ([1943?], äratrükk); Estlands kyrka under sovjetväldet 19401941 (H
Lahendamaks revolutsiooni põhiküsimust st Saksamaa ühendamist valiti 1848 mais üle saksamaaline parlament Rahvuskogu. Rahvuskogu tegutses Frankfurdis. Põhiülesandeks kuulutati Saksa riigi loomine ja selle põhiseaduse välja töötamine. Valiti ajutine täitevvõimu juht ehk riigihoidja. Frankfurdi parlament ei asutanud keskasutusi ega sõjaväge ning keskvõim jäi vaid nimeliseks. Preisi kuningas tagandas liberaalse valitsuse ning Asutavalt Kogul lasti vastu võtta kuninga kingitud põhiseadus. Piirati poliitilisi vabadusi ning kuningale jäi Veto õigus. 1849 jõudis Frankfurdi parlament põhiseaduse koostamisega lõpule. Kuulutati välja ühtne Saksa keisririik. Kõik 36 riiki säilitati, kuid nende valitsejad pidid alluma keisrile. Tuli luua kahekojaline Riigipäev, mille esimeseks kojaks kavandati valitav Rahvakoda ja teiseks riiki esindav Riikidekoda. Nähti ette ühtset välispoliitikat ja sõjaväge
annaabi.ee 
