karskusliikumise edendamiseks, kuid rahvani need ei jõua. Võib õelda, et karskusliikumie tänapäeval on rahvale võõras, paljud ei tea ilmselt selle täpset tähendusdki, kuid nimejärgi võib pelgalt oletada, et tegu on miskit karskusega seoses, miskit alkoholi vastast. 2001. aastal 3. jaanuaril ilmus Eesti päevalehes artikkel, et Eestis hoogustub taas karskusliikumine. Artiklis kirjutati, et 4. jaanuaril kogunevad karskusseltsi asutamiskoosolekule arstid ja linnakodanikud, kes loodavad surverühmade abiga keelata kõikjal vohav alkohoolireklaam. Kuid nagu näha, kõik ponnistused on tulutud ja tänini ei ole suudetud keelustada ning piirata alkoholi tarbimist ning lausreklaami. Minu isiklik seisukoht antud küsimuses "Kas karskusliikumine Eestis on ajast ja arust" on jah, karskusliikumine on ajast ja arust. Taaselustatud karskuliikumised ei haara inimesi kaasa. Alkohol on inimestele igapäevane nähtus ja iga inimene on seotudma elus
omavalitsus üksustele üks ühine seadus luua oli paljudele liigselt rahakotile käivaks ning ebaõiglust külvamaks. Ning puudus ka 1920. aasta põhiseadu-ses omavalitsusliitude säte, mis tingimata oleks ka Vabariigi Valitsusele lisatööd muretsenud. Eesti Linnade Liidu asutamine Kuigi paistis, et Eesti Linnade Liidu asutamise kohal hõljuvad ainult mustad pilved suudeti siiski paika panna asutamiskoosoleku kuupäev, milleks oli 19 september 1920. aastal. Eesti Linnade Liidu asutamiskoosolekule saatsid oma valitud esindajad ainult Tallinn, Narva ja Pärnu, mistõttu seal valiti ajutine juhatus ning võeti vastu liidu 1920. aasta eelarve. Alalise juhatuse valimisteks ja 1921. aasta eelarve vastuvõtmiseks määrati uus koosolek 24. oktoobrile 1920. Teiskordsel katsel olid juba lood hoopis teised. Kohale oli tulnud seitse linna ja vastu võeti uuesti eelarve ning valiti ära mitme komisjoni liikmed. 5
aastal saatis Võru Noorsoo Karskusühingu laiali kutsed erinevatele Võru asutustele ja ka organisatsioonidele tulla kokku saama 14. jaanuaril Võru Käsitööliste Abistamise Seltsi saali. Selts tegutses täieõiguselise omanikuna Kreutzwaldile kunagi kuulunud majas, et moodustada Kreutzwaldi Mälestuskomitee. J. Teder kirjutas kutsel, et moodustava seltsi ülesandeks on Kreutzwaldi ausamba püstitamine Võrru ja tema maja ostmine Kreutzwaldi-nimeliseks rahvamajaks. Asutamiskoosolekule kogunesid paljude organisatsioonide esindajad: Võru Vabatahtlik Tuletõrjujate Selts, Ugala Noor-Seppade Vanemkogu Võrus, Võru Õpetajate Seminari Õppiv-Mpprspp Ring, Võru Eesti Keskkoolide Noorsoo Liit, Võru Maakonna Kaitse Liidu Küti Salk, Võru Skautide Malev, Võru Eesti Naisselts, Võru Noorsoo Karskusühing, Võrumaa Õpetajate liit, Võru linnavalitsus, Võru Käsitööliste Abistamise Selts, ,,Kandle" selts, Võru Maakonna Valitsus, Eesti Karskus Liit. Pakuti välja mitu
Avo, kellele meeldib varahommikuti büroos joonestamas käia, leidis internetist ülisoodsa Kreeka-reisi, ja Kärt, kes oli hommikul Henri (5) lasteaeda viinud, ei saanudki talle enam õhtul ise järele minna. Siis olid nad juba teel seikluse poole. Just seikluse, sest igal rännakul näevad või kogevad Avo ning Kärt midagi niisugust, mis mõjub nagu vaktsiin abi- ja argielutüdimuse vastu. Kui lahku läheme, siirdub Kärt matkaklubi asutamiskoosolekule ja Avo bridzhi mängima. Tsiviliseeritud ajaveetmise vormid mõlemad. Ega telki Budapesti peatänava äärde enam ikka ei püstitaks? "Aga telki polegi ju vaja," teatab Kärt ümmarguste silmadega. "Nüüd on nii head magamiskotid. Kui meil oli kolm aastat tagasi 10. pulma-aastapäev, siis ööbisime näiteks Asuurkeraamika ateljees Pikal tänaval. Naerma ajas küll, et mis möödakäijad mõtlevad, kui kaks inimest poes vaateakna taga põõnavad. Aga meile meeldis!"