1. Euroopa Liidu tekke peamised asutamislepingud, nende jõustamise või allakirjutamise aastad. 1) Euroopa Söe ja Terase Ühenduse asutamiseleping (1952) 2) Euroopa Ühisturu (Majandus Ühenduse) asutamisleping (Rooma leping) (1957) 3) EURATOMI asutamisleping (1958) 4) Euroopa Ühenduse asutamisleping (Pariisi leping) (1967) 5) Euroopa Liidu (Maastrichti) leping (1992) 2. Euroopa Liidu klassifikatsioon ja loetelu alajaotuste kaupa. Euroopa Liidu õigusaktid jagatakse 2 suurde rühma: 1) Primaarõigusaktid e. asutamislepingud (ajakirjanduses aluslepingud) 2) Sekundaar õigusaktid e. rakendusaktid.
ESTÜ asutaja riikideks olidki Prantsusmaa, Saksamaa Liitvabariik, Belgia, Holland, Itaalia ning Luksemburg. Ühinemisvõimalust pakuti ka Suurbritanniale, kuid see keeldus. Inglased arvasid, et on mõtlematu oma söekaevanduste kontroll käest anda. Järgnevalt kirjutasid liikmesriigid 1957 aastal Itaalias alla Euroopa Ühisturu lepingule ehk Rooma lepingule. Peale seda nägi ilmavalgust ka 1958 aastal valmis saanud ning allkirjastatud Euroopa Aatomienergiaühenduse (EURATOM'i) asutamiseleping. Jällegi kutsuti Suurbritanniat sellega ühinema, kuid jätkuvalt ta keeldus. 1967 aastal ühendati Euroopa Söe- ja Teraseühendus, Rooma leping ning EURATOM'i asutamisleping ning pandi alus Euroopa Ühendusele. Mõned aastad peale Euroopa Ühenduse loomist mõtles ka Suurbritannia oma otsuse ümber ning esitas ühinemisavalduse. Kuid siiski lükkas Prantsusmaa selle avalduse kahel korral tagasi, alles Prantsusmaa presidendi vahetumisel 1973 aastal liitus Suurbritannia Euroopa Ühendusega
jah on Euroopas, tegeleme hiljem Ühise Euroopa AKT Probleem: Pikka aega püsinud ja suurenenud piirangud (majanduskriis), Turg pole piisavalt paindlik Lahendus: Delors'i plaan tuleb luua ühisturg, Valge Paber 300 ülesannet, mis tuleb täita, Allkiri 1987, toimima hakkamine 1992 Viie aasta jooksul: Riikide seadusandlust ühildada, Barjääride eemaldamine, kõige vaba liikumine, Parlamendi õiguste laiendamine Tähtsad lepingud ESTÜ asutamiseleping- 1952 Rooma lepingud- 1958 EMÜ ja Euratomi asutamislepingud Liitmisleping- 1967. Ühendati ESTÜ, EMÜ ja Euratom Euroopa Ühenduseks Ühtne Euroopa akt- 1987 Euroopa Liidu leping- 1993 Amsterdami leping- 1997 Nizza leping 2001 Tekib EUROOPA LIIT Tegelikult oli kogu aeg plaan jõuda liiduni: Rooma lepete preambul + Ühtse Euroopa akt, Werneri plaan 1969/70 I katsetus, kukkus läbi Maastrichti lepe 7. veebruar 1992: Kõik ühinevad Euroopa Majandus- ja
TÜl ja UÜl ei ole põhikirja. Seda asendab ühinguleping, kus tuleb näidata miks ühing asutatakse, kuidas toimub juhtimine jne. OÜ peab olema asutamisleping ( lepitakse kokku mis tingimustel asutatakse ühing) ja põhikiri (konstitutsiooniline dokument , kus määratakse kõik individualiseerivad tunnused: nimi, asukoht; määratakse reeglid lisaks seadusele.) AS asutamine kas aktsiate märkimiseta või asutamine aktsiate märkimisega. Asutamiseleping ja põhikiri kui asutatud aktsiate märkimiseta. Kui asutatud aktsiate märkimisega, siis asutamiskoosolek, kus kõik potentsiaalsed aktsionärid kus võetakse vastu põhikiri. MTÜ asutamisel vajalik põhikiri ja asutamise otsus. Kes saavad olla asutajad ja kui palju neid peab olema ? TÜ puhul peab olema vähemalt 2 asutajat. TÜ või UÜ ei saa olla asutajaks Riik või KOV. OÜ vajalik üks füüsiline või juriidiline isik. TulÜ peab olema vähemalt 5 füüsilist isikut
annaabi.ee 
