Juhendaja: Helle-Mai Luts Rühm: P3e 2009 SISUKORD 1.Eesti NATOS 2.Eesti riigikaitse juhtimine 3.Kaitsevägi 4.Eelarve 5.Kaitseinvesteeringud 6.NATO investeeringud 7.Kaitseplaneerimine 8.Rahvusvahelised operatsioonid EESTI NATOS Eesti on astunud julgeolekuruumi mida nimetatakse NaTOks.Nato põhimõteks on,et kui kasvõi ühe liikmesriigi juleolek on ohus siis on ohus ka teised rigid. Iga liikmesriik on kohustatud NATO asutamisdokumendile,Washingtoni lepingule alla kirjutades jagama teistegakollektiivset kaitse riske ja kohustusi ja ka sellest tulenevaid hüsvisi. Tänases tegevuses lähtub NATO nii alusaktidest kui ka NATO Strateegilisest Kontseptsioonis kirjeldatud juhistest. NATO Strateegilise Kontseptsiooni täpsustavaks dokumendiks on Kõikehõlmav Poliitiline Juhis. Täpsemalt on see siis detailseim strateegiline juhis,millega on tagatud 10-15 aastat Allinssi prioriteedid.
Talurahva 41 kooli eksisteerisid kogu rootsi aja. Vene ajaga kadus üle pool, üksikud säilisid. Koole polnud, kuid lugemisoskus oli suur. Põlvest põlve anti edasi. 18nda sajandi lõpuks oskasid eesti talupojad protsendiliselt rohkem lugeda kui nt saksa v prantsuse omad. 1632 Tartu Ülikool. 1630 avati gümnaasium ja siis 1632 muudeti see ülikooliks. Ladinakeelse nimetusega Academia Gustaviana. Rootsi kuningas andis nõusoleku ja soodustas selle avamist. Kuu aega pärast allkirja andmist asutamisdokumendile suri Gustav II Adolf. Kui ta ei oleks seda loonud, ei oleks seda üldse loodud ei rootsi ega ka vene ajal. Miks oli vaja ülikooli? oli vaja haritud preestreid ja vaimulikke. Samuti ka muudeks ametnikeks (ka arstid). Ülikool avati just Tartusse, sest seal oli hariduspõhi all jesuiitide tegevus. + tartu oli eesti- ja liivimaa geograafiline keskpunkt. Rootsi riigi teine ülikool. 17 sajandil oli ülikool samade põhimõtetega nagu keskajal
Liikmesriigina jätkab Eesti aktiivset osalust Euro-Atlandi Partnerlusnõukogus ning NATO ja partnerriikide vahelises rahupartnerluse programmis. Eeldame, et Eesti reformi- ja MAP kogemusest võiks kasu olla mitmetele riikidele. Eesti panus Allianss lähtub põhimõttest, et iga tema liikmesriigi julgeolek sõltub kõikide liikmete julgeolekust. Kui kasvõi ühe liikmesriigi julgeolek on ohus, puudutab see ka kõiki teisi. Iga liitlane kohustub NATO asutamisdokumendile, Washingtoni lepingule, alla kirjutades seda põhimõtet austama, jagades teistega kollektiivse kaitse riske ja kohustusi, aga ka sellest tulenevaid hüvesid. Ühtlasi tähendab see, et kaitseplaneerimise ja kaitsealaste ettevalmistuste paljud aspektid, mis olid varem iga riigi enda vastutusel, teostatakse nüüd ühiselt. Ühiselt kantakse ka relvajõudude väljaõppeks ja efektiivseks koostegutsemiseks vajalikud kulud. Iga riik on oma otsustes vaba ja sõltumatu, kuid koos planeerides ja
annaabi.ee 
