Raha jooksvaiks väljaminekuks saanud ta tädi Ann Eckbaumilt ja eriti vend Jaanilt. Ülikoolis töötas Reiman virgasti ja süvenedes. Eriti köitsid ja arendasid teda ta enda tunnustust mööda prof. A. v. Oettingeni loengud dogmaatikast ja eetikast ning ta praktikumid. Ülikoolis kuulas ta emakeele õppimiseks ka dr. Mihkel Veske loenguid. Nagu öeldud oli V. Reiman nende kaheksa mehe seas, kes 1883. aasta algul asutajatena Eesti Üliõpilaste Seltsi põhikirjale alla kirjutasid. Õppimise kõrval andus Reiman ülikooliajal eriti intensiivselt just oma akadeemilise organisatsiooni tegevusele. EÜS-is toimis V. Reiman kirjatoimetaja, laekurina, abiesimehena ja lõpuks esimehena, nimelt 1886. aastal 1. ja 2. semestril. Ta oli hingega kõige juures, nagu see oli tema loomuses ja nagu ta oli igal pool ja alati. Esimehena valmistas ta põhjalikult ette päevakorra, nii et koosolijail oli vähe põhjust
VII Osaühing 13. Osaühingu põhikirjaga nähti ette, et osa iga 1 euro annab ühe hääle ning lisaks on osaühingu asutajateks olnud osanikel isiklikult üks lisahääl sõltumata nende osa nimiväärtusest. Üks asutajatest võõrandas oma osa. Omandaja esitas kohtule hagi põhikirja nimetatud sätte kehtetuks tunnistamiseks, kuna see on vastuolus ÄS §-ga 154 lg 1. Kuidas tuleb vaidlus lahendada? ÄS § 154 lg1 sätestab, et osanikke tuleb kohelda võrdselt. Asutajatena oli igal ühel lisahääl, vaidlustajal ei olnud, kuna tema ei olnud asutaja. 1. kas põhikirja selline säte on kooskõlas või vastuolus seadusega, millise normiga? 2. kui isiku õigusi on rikutud, mida ta saab nõuda, mis menetluses ja kuidas? ÄS § 139 lg 1 p 5, § 169. Vastavalt § 169 lg 1 ei ole kooskõlas seadusega selline põhikirja säte. Osanikke tuleb võrdsetel asjaoludel kohelda võrdselt. O kahte sorti hagisid, tuvastushagi ja kohustushagi
Volikogu otsus hõivamise kohta on avalik-õiguslik otsustus.31 e) Eraõiguslikes juriidilistes isikutes osalemine. Riik ja teised avalik-õiguslikud juriidilised isikud võivad olla aktsionärideks ja osanikeks äriühinguteks ning liikmeteks mittetulundusühingutes ja ühistutes, samuti asutada sihtasutusi. Riigi esindajad võivad olla nimetatud eraõiguslike juriidiliste isikute juhtorganitesse. Oma esindaja määramisel tegutsevad riik jt tavaliste aktsionäride, osanike, liikmete või asutajatena. Juhtorganitesse riigi esindaja määramine ei saa iseenesest kellegi õigusi riivata. Seetõttu ei ole põhjust pidada otsuseid esindajate määramise kohta avaliku võimu teostamiseks. 32 Halduskohtu pädevusse võib aga kuuluda riigi või kohaliku omavalitsuse organi otsus, millega määratakse kindlaks, vahepealsetel aastatel koguni suurenenud. Ametiasutuste, iseäranis omavalitsuste avalik- ja eraõiguslik tegevus
annaabi.ee 
