c) nii kaua kui vajadust on 14. Millega peab olema elektrooniline dokumendiregister varustatud? Otsingusüsteemiga 15. Algatuskiri ja vastuskiri registreeritakse ühe asjaajamisperioodi piires üldjuhul a) Ühe järjekorranumbri all b) Erinevate järjekorra numbrite alla c) Ei ole vahet 16. Kuhu märgitakse andmed dokumendi liikumise kohta ühelt täitjalt teisele ja tähtaeg a) Dokumendiregistrisse b) Juhi kalendrisse c) Dokumendile 17. Kuidas toimid asustusse saabunud avalduse, märgukirja või teabenõudega kui asja lahendamine ei kuulu asutuse pädevusse? Edastatakse avaldus, märgukiri või teabenõue vastavalt kuuluvusele, teatades sellest saatjale kirjalikult. 18. Õigusaktid ja protokollid allkirjastatakse ühes eksemplaris Lepingud ja aktid allkirjastatakse nii palju kui on huvitunuid Ametkirjad allkirjastatakse kahes eksemplaris 19. Millal tuleb dokumendil allkirja juurde kirjutada ka allkirja andja nimi
kohtuvad Eestist tulnud rongi pealt tulnud vangidega. Seal kohtuvad nad ka Armin Kiisa ja „Peetriga“ kes on tegelikult tüdruk Tallinnast ja ta tuli seiklema. Mida edasi nad sõitsid seda rohkem nad nägid vaeseid vene linnu kus polnud enam noori mehi ainult vanemad mehed ja naised. Igasuguse söögi mis neile pakuti põlati ära, sest neil kõigil oli enda toitu kuhjas kaasas. Siis saabusid nad Eestivenelaste asustusse ja tegid nendega elavalt kaubavahetust kuni vanemleitnand lasi hoiatuslasud õhku et kohalikud ära kaoksid. Peale seda hakkasid nad nägema sunnitöölaagreid kus enamus olid poolakad. Esimene koht kus nad peatusid oli Jaranski kus nad paigutati koolimajja keset alevikku. Seal jaotati nad jagudesse rühmadesse ja roodudesse, osad tehti jalaväelasteks kes saadeti edasi väljaõppele. Allesjäänud asusid ka sõduriõppustega sel ajal kui tehti rividrilli käisid
Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt arenenud tootmisele, mis oli suuteline tootma looma teatud ülejääke, mis teatavasti rikastasid põllumajanduse saagikust, kuid ka sellele, et need ülejäägid olid kujunenud vähem tootlike naabrite saagitsemise objektiks. 3) keskaegsed linnad 13. sajand tõi kaasa ka Eesti asustusse uue tähtsa nähtuse linnalise asula. Linn oli keskajal suure kompaktse hoonestusega ala, millel olid omad juriidilised õigused (linnaõigus) ning haldusorganid. Linnaõigus eristas linna territooriumi juriidiliselt ümbritsevatest maapiirkondadest ning tagas linnaelanikele kindla õigusliku staatuse. Samuti sidus linnaõigus linna teiste sama õigust kasutavate linnadega ning hõlbustas nende omavahelist läbikäimist. Linna elanikkond tegeles käsitöö ja kaubandusega
annaabi.ee 
