kujunemisel. Näiteks omasid jõed ja järved suurt tähtsust muinasajal (ja ka tänapäeval): sealt saadi toitu kala näol kui ka joogivett, lisaboonusena andis veekogu transpordivõimaluse. Inimasustuse soodne paiknemine veekogude läheduses rajas tee ka kaugemate naabritega suhtlemiseks. Näiteks Eesti ajalugu on vahetult seotud geograafilise paiknemisega mere ääres, rahvusvaheliste kaubateede ristumiskohal. Niisiis uurib maastikuarheoloogia asustusüksuste, asustuskeskuste, asustuspiirkondade, asustusvõrgu, asustushierarhia jms olemust läbi aegade; teisalt käsitleb asustuse seoseid ümbritseva looduskeskkonnaga, erinevate maastikuliste valdkondadega, maastiku kasutamist sotsiaalses ja majanduslikus käitumises ning inimese ja looduse vastastikuseid suhteid ja mõjutusi. 2 Maastikuarheoloogia / asustusarheoloogia Tänapäeval on maastikuarheoloogia ja asustusarheolooogia omavahel tihedalt ühendatud:
avamere seisundi paranemist. 10 Samas ei ole Venemaa osa kogu Läänemere saasteallikate hulgas suurim ja iga maa peaks keskenduma oma saastealikatele. Soome rannikul ja saarestikus on põllu- ja metsamajanduse hajakoormus endiselt tõsine probleem. Kohati tekitab kalakasvatus eutrofeerumist. Hajakoormuse vähendamiseks on vaja rangeid eeskirju. Haja- asustuspiirkondade tegevusalasid tuleb aga toetada selliselt, et eeskirjadest kinnipidamine oleks motiveeritud ja ka majanduslikult võimalik. Üksikisikute tarbimis- ja puhkeharjumused peaksid samuti muutuma. Siiski on tarbijal tänapäeval raske saada teavet ostetud toodete elukaare mõjust loodusele, sh veele. Kas tasub osta fosfaadivaba pesuainet linnas, kus on tõhus heitveepuhasti? Kas mahesiga kurnab Läänemerd vähem kui intensiivpõllumajanduses toodetud nisuleib? Sellist infot
lõppenuks. Usutavalt ja ennastsalgavalt on ta täitnud neid 44 aastat. Kreutzwald asub elama oma tütre ja väimehe Blumbergi juurde. Maha jääb Võru suhtlus- ja sõpradering. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi abikaasa Marie Elisabeth Kreutzwald Dr. Fr. R. Kreutzwald 19 KREUTZWALDI TEGEVUSE SUUNAD 1) Teeb koostööd Peterburi Teaduste Akadeemiale, kogudes andmeid Setumaa, Läti ja Vene aladel elavate eestlaste asustuspiirkondade kohta. 2) Huvitub arheoloogiast, uurib vanu kalmeid ja avaldab arheoloogiaalaseid artikleid. 3) On pika ja põhjaliku ülevaatega Krimmi sõja sündmustest ,,eesti rahvusliku ajalooteaduse rajajaid ja teiselt poolt ka Vene ajaloo esimesi tutvustajaid eesti kirjanduses" (A. Annist). 4) Laseb Altorfil joonistada Virumaa rahvarõivaid ja kirjeldab neid. See on esimeseks üksikasjalikuks kirjelduseks Põhja-Eesti rahvarõivastest.