Judaismi pooldajaid on maailmas umbes 13 miljonit. Iisraeli asustamine juutide poolt Moosese raamatu jutustus Aabrahamist ja tema otsestest järglastest võib viidata sellele, et muistsed heebrealased tulid Kaananisse (tänapäeva Iisrael), kolme peamise lainena. Esimene neist seostub Abrahami ja Hebroniga ning toimus u. 1850 e.m.a. Teine sisserändamislaine oli seotud Aabrahami pojapoja Jaakobiga, kes nimetati ümber Iisraeliks. Heebrealaste kolmas asustuslaine toimus umbes 1200 e.m.a, kui Egiptusest saabusid Kaananisse hõimud, kes väitsid end olevat Aabrahami järglased. Nad ütlesid, et egiptlased olid nad teinud orjadeks, kuid nad vabastas jumalus Jahve, kes oli ühtlasi Moosese jumal. Rajanud endale tee Kaananisse, astusid nad liitu kohalike heebrealastega ning said tuntuks kui Iisraeli rahvas. Jahve Karen Amstrong on oma raamatus ,,Jumala ajalugu" esitanud küsimuse, kes on Jahve ja andnud sellele küsimusele mitmeid huvitavaid vastuseid
Mandrijää taandudes nihkusid ka kliimavöötmed põhja poole. Osad inimrühmad jäid paigale, kuid osa järgnesid mammuti ja muude loomade karjadele põhja poole. Baltimaadesse jõudsid esmaasukad umbes 11 000 aastat eKr, kuid ei saa välistada, et nad ei jõudnud siia ennem. Arvata on, et Läänemere idapiirkonna varaasustus on alguse saanud kahes järgus. Esmalt on arvatavasti Kesk-Euroopast tulnud inimesed, mille põhjal tekkis Leedus, Valgevenes ja Ukrainas Ahrensburgi kultuur. Teine asustuslaine tuli Poola alati umbes tuhat aastat hiljem. Need kaks kultuuri eksisteerisid mõnda aega paralleelselt ning mõjutasid üksteist. 5 TEGEVUSALAD Keskmisel kiviajal inimesed ei elanud paikselt, vaid elasid alaliselt mõnes kohas kuni seal süüa leidus ning siis liikusid teistesse kohtadesse. Alguses tegeldi vaid küttimise ja korilusega
Asukad olid, nagu mujalgi kütid-korilased, kes liikusid loomakarjade järel. Edasiliikumise motivatsiooniks paremate jahialade ja elutingimuste otsimine. Arvatavasti oligi see väikeste jahisalkade järk-järguline liikumine loomakarjade kannul. 11 00012 000 a tagasi hakkasid jääliustikud sulama ning kliima muutus soojemaks. Põhja-Ameerika asustamises kaks liikumissuunda: 1. lõuna suunas mööda Vaikse ookeani kallast, 2. keskosas. Põhja-Ameerika lõunaosas toimus nende kahe asustuslaine teatud segunemine. New Mexico aladel Sandia arheoloogiline kultuur (u 28 00010 000 eKr). Nimi leiukohast koopas. Siit neli eriaegset kultuurkihti, vanim kuulus Sandia kultuurile. Selle majanduslikuks aluseks oli suurloomade (mammut, hobune) küttimine. Iseloomulikud tulekivist odaotsad meenutavad kujult Gravette ja Solutre omasid Euroopas ja Aasias. Järgnes Clovise kultuur (15 000/10 0009000 eKr). Nimi samuti asulakohast praeguse New Mexico alal. Iseloomulik põhiliselt mammutijaht
annaabi.ee 
