Kohastumused on väikesed lehed,lühikesed varred,kidur juurestik. Vähesed õistaimed õitsevad ja viljuvad kiiresti. Jääkaru kohastumused : paks karv,naha alune rasvakiht,valge värvus. Valge värvus aitab saaki varitseda. Hea ujuja,sukelduja. Toitub vees kaladest ja hüljestest. Väiksematest loomadest elab põhjas polaarrebane ja polaarhunt. Linnud pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates kaljuseintel. Jääväljad on püsiva asustuseta. Eskimod sooritavad seal oma retki toidu otsimiseks ja töötavad ka polaarjaamad. Probleemid on osooniaugud pooluste kohal. Antarktika Lõunapooluse ümbruses. Asend lõunapolaarjoonest lõunas. Alates 60 kraadi LL kuni 90 kraadi LL. Temperatuur on madalam kui Arktikas, kuna arktika kliima on mandriline. Antarktise mandri siseosas suvel 3035 kraadi ja talvel 70 kraadi. Antarktikas asub maalilma külmapoolus : polaarjaamas Vostok on mõõdetud maailma madalaim
polarrebased ja polaarhundid. Külmades arktilistes vetes ujub ka maakera suurim imetaja sinivaal. Rikkalikul on kalu. Arktika linnud näiteks hahad, polaarkajakad, jääkaurid, pesitsevad tuhandeteni ulatuvates kolooniates ligipääsmatutel kaljuseintel, moodustades nn. linnulaatasid. Pärast lühikest pesitsusperioodi suvel lendavad linnud külmade eest taas lõuna poole. Põhja-Jäämere jääväljad on püsiva asustuseta. Seal sooritavad toidu otsinguil oma retki eskimod ja töötavad vahelduvate meeskondadega polaarjaamad. Jaamades jälgitakse ilmastikku, jääväljade triivimist ja merevee omadusi. Arvatakse, et meie planeedi, sealhulgas ka Eesti kliima muutlikkuse võti peitub just nendel avarustel. Veel hiljuti olid peamised liiklusvahendid koertega veetavad natrad, tänapäeval on neile lisandunud roomiksõidukid ja lennukid
· Pinnamoes valdavad moreentasandikud o Suur põllustatus · Iseloomulikud on oosid o Emumägi on voor, millel asub oos; Ebavere on oos, millele on kuhjunud eel mõhn, pikim oosisitik on Porkuni-Neeruti, ka Rakvere Vallimägi paikneb oosil · Jalamil suured allikad o Roosna-Alliku( Pärnu jõe algus), Sinuma, Endla soostiku äärealadel paikenvad allikad, Äntu järved · Suur metsane ja asustuseta siseosa. Miks? Põhjavee puudumine? Kesk-Eesti lavatasandik · Piirneb Pandivere kõrgustikuga, aga madalam · Liustiku poolt kulutatud paene aluspõhi, mida katab moreen (paari meetri paksusena) · Sananeb Pandiverega, kuid madalam · Aluspõhjana moodustavad Siluri lubjakivid o Esineb ka karsti · Paljude jõgede ülemjooksul (Navesti) · Väga viljakad mullad · Eestimaa Taani · Adavere ümbrus on kõige klassikalisem ala Soome lahe rannikumadalik
kasvasid kormised, mis sundisid talupoegi asustama uusi maid. Asustuse kasvust annab tunnistust külakalmistute ja asulakohtade tekkimine paikadesse, kuis muinasaegsed asustusjäljed puuduvad. Keskajal asutati külasid, mille asustus oli tihedam kui varem. 13. sajandil võis leiduda üksikuid mere läheduses paiknevaid rannakülasid, millele viitavad kalmerühmad. Kuid enne vallutusaega olid Eesti rannikualad siiski alalise asustuseta. Keskajal see muutus: 13.-16. sajandini tekkis pidev rannaasustus. Asustuse kasv on jälgitav Lõuna- ja Ida-Eestis, kus külakalmistud sisaldavad palju ehteleide ja savinõukilde. Sisekolonisatsioonist ja rahvaarvu kasvust annavad tunnistust ka järvesetetes ja turbaladestustes leiduv taimede õietolm ning metsapõlengutele viitavad söekübemed. Õietolmudiagrammide põhjal inimmõju loodusele keskaja lõpuks ligikaudu kuuekordistus, 13. saj algusega võrreldes
annaabi.ee 
