mudavoolud, laava ja tulekahjud hävitvad asulaid ja põlde. Kuid vulkaanipursetega kaasneb ka kasulikku nt. Purskematerjalist tekib kivim (tuff), mis on hea ehitusmaterjal ; vulkaanilisele tuhale võib kujuneda ka viljakas muld. Seetõttu on vulkaanilised alad tihedalt asustatud ja pärast vulkaanipurskeid pöörduvad laava eest põgenenud koju tagasi. Näiteks üsna väikesel alal Jaava saarel (Malai saarestikus) on mitukümmend tegevvulkaani, kuid ometi on see üks tihedamini asustatu piirkond. Vulkaanidega võivad kaasneda ka kuumaveeallikad. Allikavesi on teatavasti, vulkaanilistes piirkondades aga kuumeneb maakoores paiknev vesi üsna kõrge temperatuurini, sest sügavamates kihtides, magmakollete lähedal on kivimid kuumad. Mõnest allikast voolab vesi välja isegi nii tulisena, et selles on võimalik nt. mune keeta. Kui maa-aluses tühimikus vesi kuumeneb keemistemperatuurini, tekitab sinna kogunev aur nii tugeva surve, et paiskab läbi lõhede välja
ringkonnas, jõe ,,Tejo" kallad, jõe ,,Doru kallad" ning ka Santareni linn. Need paigad on kõige kõrgema tihedusega ja rahvastik paikneb siin palju rohkem, kui teistes riigi alas. Palju vähem on asustatud Lõuna- ja Kägu-Portugal, Kirde-Portugal, linnad Guarda ning Portalegri, Portugali lõunaosa ja piirkonnad Hispaaniaga. Assoride saarestik ja Madera saared on keskmiselt asustatud,kuigi Assoride saarestik on asustatu Joonistus 6. Rahvastiku paiknemine tihedam, kui Madori saared.[8] Põhjust, miks mõned territooriumid nii hästi asustatud, kui mõned harva, mitu. Kõrget tihedust Loe-Portugalis selgitab Atlandi ookeani lähedus ning sadamate olemasolu. Lissaboni ala hästi asustatud ka sellepärast, et suur riigi sadam Lissaboonis on üks olulisemaid. Jõe ,,Tejo" kalldadel ka paikneb suur rahvastiku osakaal. Tänu jõele ja viljakatele muldadele ka tihedus selles alas suhteliselt kõrge
rajati XI sajandil jäi selles piirkonnas ainsaks olulisemaks. Itaalia läänerannikul rannikul olid kreeklased tegevad hiljemalt VIII sajandi algusest alates. Sajandi keskpaiku tekkis siin suur asula Pithekussai (Ischia) saarel, ja peagi ka Kyme linn mandril. Sitsiilias rajati esimene koloonia (Naxos) euboialaste poolt aastal 734. Aasta hiljem (733) rajasid korintoslased Sürakuusa. Sajandi lõpuks oli saare idarannik kreeklastega asustatud. Põhja- ja lõunarannik asustatu VII VI sajandil (tähtsamad linnad: Himera, Selinus, Akragas). Lõuna-Itaalia tähtsamad linnad rajati VIII saj lõpul ja VII saj esimesel poolel. Need olid: Rhegion, Kroton, Sybaris, Taras. Egeuse põhjarannik (Traakia rannik) ja Musta mere väinad asustati kreekklastega samuti VIII sajandist alates (Byzantion rajati 670datel). Ulatuslikum kolonisatsioon Musta mere rannikul algas VII sajandil. Siin kujunesid peamiselt Mileetose kolooniad: Sinope, Pantikapaion, Olbia jt.
annaabi.ee 
