Rahaliselt maksis sõda 110 miljonit kuldfranki. See oli tolleaegse rahakursi järgi üle 80 miljoni krooni. Eestit aitasid Vabadussõja ajal eriti Inglise laevastik ja Soome, Rootsi ning Taani vabatahtlikud. Sõjavarustusega toetasid ka Inglismaa, Ameerika Ühendriigid ja see oli väga hinnatav. Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ja loovutas kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal. Omariiklus Kohe iseseisvumise algpäevil leidis Eestis aset maareform, mida viidi läbi uute asuniketalude pärisomandiks kuulutamise. Endistele mõisnikele maksti võõrandatud maade eest tasu ja meil võimaldati osa oma maast säilitada. Asundustalude suuruseks kujunes umbes 30 hektarit. Asunikud said uue elu alustamiseks ka riiklikku toetust. Vabadussõjast osavõtnuile tehti erilisi soodustusi ning vabadusristi kandjad said maad autasu korras. Teiseks erakordseks saavutuseks oli kultuurautonoomia kehtestamine vähemusrahvustele. Seadus kehtestati juba 1925
Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa muistsest Vadjamaast) ja suur osa Setumaast (Petserimaast), kuna seal oli ülekaalus Vene elanikkond. Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne
Eestis Vabariigis on põhiüksusteks maakonnad, linnad ja vallad. Eesti NSV haldusjaotuse üksused on rajoonid, vabariigi alluvusega linnad, rajoonilise alluvusega linnad, linnarajoonid, alevid ja külanõukogud. Eesti territooriumi jagunemist haldusüksusteks nimetatakse haldusterritoriaalseks korralduseks. Maaasustuse kujunemist on oluliselt mõjutanud eri aegadel toimunud maareformid. 1920. aastatel toimunud maareform, mis kattis põllumajanduseks sobivad maad asuniketalude võrguga. Ametlikult kaotati kihelkonnad haldusjaotuse üksustena 1926. aastal. Seega oli 1939. aastaks Eestis 11 maakonda. 1944 võeti Eestilt ära Tartu rahuga saadud Narva jõe tagune ala (osa muistsest Vadjamaast) ja suur osa Setumaast (Petserimaast), kuna seal oli ülekaalus Vene elanikkond. Eesti oli üks NSV Liidu 15 liiduvabariigist. Vormi poolest olid igal liiduvabariigil, ka Eesti NSVl oma võimu ja valitsemisorganid, lipp, vapp, hümn jne
See oli tolleaegse rahakursi järgi üle 80 miljoni krooni. Eestit aitasid Vabadussõja ajal eriti Inglise laevastik ja Soome, Rootsi ning Taani vabatahtlikud. Sõjavarustusega toetasid ka Inglismaa, Ameerika Ühendriigid ja see oli väga hinnatav. Venemaa maksis Eestile 15 miljonit kuldrubla ja loovutas kõik Vene riigi varandused, mis olid Eesti pinnal. Omariiklus Kohe iseseisvumise algpäevil leidis Eestis aset maareform, mida viidi läbi uute asuniketalude pärisomandiks kuulutamise. Endistele mõisnikele maksti võõrandatud maade eest tasu ja meil võimaldati osa oma maast säilitada. Asundustalude suuruseks kujunes umbes 30 hektarit. Asunikud said uue elu alustamiseks ka riiklikku toetust. Vabadussõjast osavõtnuile tehti erilisi soodustusi ning vabadusristi kandjad said maad autasu korras. Teiseks erakordseks saavutuseks oli kultuurautonoomia kehtestamine vähemusrahvustele. Seadus kehtestati juba 1925
annaabi.ee 
