aastal 30 sookatseala (Kuresoo, 1998). Märgalade kaitse korraldamine on olnud juba pikemat aega looduskaitse tähelepanu keskmes. Heas seisundis märgalade võrgustik on eluliselt tähtis näiteks veelindudele kogu nende rändetee ulatuses. Samuti on märgalade hea seisund oluline ka kahepaiksete, kalade, veetaimede ning paljude selgrootute populatsioonidele. Paraku konkureerivad kaitse alla võetud märgalad veeressursside pärast sageli niisutusprojektide, asundustele või tööstusettevõtetele vajalike veereservuaaride, üleujutuste kontrollsüsteemide ja hüdroelektrijaamde veehoidlatega. Üheks võimalikuks märgalade kaitse strateegiaks on võtta kaitse alla terviklik valgala. Matsalu rahvuspargis merre suubuva Kasari jõe valgala on liiga suur, et seda täies ulatuses kaitsta, kuid Kasari vee kvaliteedi parandamiseks on koostatud kaitsekorralduskava ja algatatud mitmeid suurprojekte (Primack jt., 2008).
Suurem osa neist on pärit Rootsi ajast, poolteisesajandi pikkusest perioodist aastail 1561-1710, mil Eesti oli osa Rootsi Kuningriigist. Tihedad kontaktid Rootsi idarannikul elavate inimeste ja Eesti rannarahva vahel olid aga sõlmitud juba enne, kui Eesti hakkas kuuluma Rootsi riigi valduste hulka. Rootsis jutustavad mitmed ruunikivid meestest, kes purjetasid Eestisse, Roslagenis leidub rohkesti vanu kohanimesid eesliitega est-, mis osutavad eestlaste asundustele Rootsis. Keskajal tihenesid sidemed kahe rahva vahel veelgi. Arenesid kunstikontaktid, Eestis tegutsesid Gotlandi ehitusmeistrid. Hiliskeskaja suurim kujur Bernt Notke kuulub samahästi nii eesti kui ka rootsi kunstiajalukku. Rootsi ajal rajati Tartusse ülikool, Eesti sai oma ülemkohtu, kirik reorganiseeriti. Rootsi aadel valitses suurel maa- alal. Eestimaa idaservas ehitati välja Narva linn - barokkstiili parim näide Põhja-Euroopas. Narvat peeti nii tähtsaks,
juuti kogu Euroopast ning see oli esimene omalaadne kogunemine. (Chapman 1989, 40) Sionistide juht Theodor Herzl nõudis juutide kodu taastamist Palestiina territooriumil. Tõele au andes tasub märkida, et Herzl ei olnud kinni Palestiina mõttes, ühe võimalusena nägi ta ka näiteks Argentiinat. 1901. sõitis Herzl diplomaatilisele reisile Konstantinoopolisse, kus loodeti Osmanite sultani Abdul Hamidiga kokku leppida. 13 Vastutasuks sionistide asundustele Palestiinas lubati lausa abi riigivõla kustutamisel. Pöörduti ka Suurbritannia poole abi lootuses, kus neile pakuti tänapäeva Uganda territooriume. (Harms 2008, 59) 44 aasta vanuselt manalasse vajunud Herzl ei saavutanud küll oma eesmärke, aga jättis endast maha ühtse ja organiseeritud poliitilise jõu. Sionistliku liikumise mõned varasemad juhid nagu Theodor Herzl ja Chaim Weizmann, töötasid Palestiinasse juudi kodumaa loomise nimel ja püüdsid lahendada
12.Võeti Liivimaalt kokku 20000 meest Eesti 19. saj. Alguses 1820-1855 19 saj. I poolel olid eestlased ametlikult vaba rahvas, kuid tegelikult muutunud polnud midagi. Elu oli läinud isegi raskemaks. Talurahvas oli vabastatud ilma maata ja maa kasutamise eest tuli ikka teotööd teha. Talupoegade protestivormiks maa mittesaamisel oli: a) Väljarändamisliikumine (Sellega pandi alus eestlase asundustele Siberis) Välja rännati ka 19 saj 1000 võimaluse maale. Eestist rändas välja üle 100 000 inimese b) Usuvahetusliikumine usku vahetati Lutheri usust Vene usku lootuses saada maad 19 saj esimesel poolel tekkis Eestis hulgaliselt "mittevajalikke inimesi" ehk Popsid 1850 aastaks oli popse eesti maarahvast pool (50%). Popsodest said esimesed Eesti linnaelanikud. 1856 a Alles kaotati teoorjus Eestis ja ja talupoegadel avaneb võimalus maa mõisnikult päriseks osta.
annaabi.ee 
