võib jaguneda asumiteks. Asulasse on ehitatud hooned ja see on tavaliselt aastaringselt kasutuses elukohana. Asustus- on mingi piirkonna rahvastiku ja asulate paiknemise iseloom. Asustust mõjutavad looduslikud, ajaloolise-kultuurilised ja transpordigeograafilised tegurid. Asum- on asustusüksus, mis on linna kindlapiiriliste tunnustega osa. Üldises mõttes samastatakse asumit linnaosa ja linnajaoga, ka uuselamu piirkonnad. Asundus- ehk uusasula on uus (maa-)asula. Asundusteks on nimetatud ka siirdlaste (s.t lähtemaalt väljarännanute) asulat: nt ajalooliselt talurahva ümberasumisega Eesti alalt väljapoole (Siberisse, Kaukaasiasse) loodud asulaid. Mõnikord on ka kolooniat või asumaad nimetatud asunduseks 18. Kuidas defineeritakse kaasajal kehtivates õigusaktides linna, alevit ja alevikku ja millised erinevused esinevad võrreldes 1980' aastatega (nõukogude ajaga)? Linna mõiste ei ole täpselt määratletud
linnadena. Ka suurematele alevitele anti omavalitsusõigused. 1938. nimetati need alevid samuti linnadeks. Tagajärjena kasvas ametlike linnade arv peaaegu 3 korda - 12-lt 35-ni. Tõsi, ümbernimetatud alevid siiski tõelised linnad veel ei olnud. Maal oli suurim muutus mõisnike eesõiguste kaotamine ja osa mõisamaa jagamine talupoegadele ja moonakatele. Mõisnikupere ja ta eluase kaotas nii oma valitseva seisundi mõisas ja senised mõisad kujunesid ümber asundusteks. Jätkus ka külade hajumine taludeks, mõisatelt äravõetud maadele tekkis juurde hulga uusi üksiktalusid. Samuti jätkus uute alevite teke. Nõukogude aeg muutis jälle Eesti asulastikku. Väga kiiresti hakkasid kasvama linnad. Oli neid ju vaja tulnukrahvastiku majutamiseks. Mõni linn (Sillamäe, arengus kängujäänud Paldiski, sõjas purustatud ja inimtühjaks jäänud Narva) oligi mõeldud vaid tulnukatele, eestlaste sinnaasumist takistati
.. jne 86. Aristotelese riigi tekkimise teooriad. Euroopas on esimese teadaoleva riigi tekkimise teooria autor Aristoteles. Tema arvates organiseerus inimühiskond riigiks tasandilt tasandile. 1) Perekond: inimeste kogum, kus ollakse hõimu- või veresuguluses (sellesse kuulusid Antiik-Kreekas õigusetute liikmetena ka orjad). Perekonnas on võim isal, tema käsk on seadus; 2) Perekonnad ühinevad ajapikku ühiste huvide paremaks kaitsmiseks asundusteks, kus võimuorganiks on perekonnapeade nõukogu või viimase poolt valitud juht (mõne perekonna pea). Nõukogu või juhi otsused on seadusteks; 3) Asundused ühinevad omakorda ajapikku asunduste liiduks, mida hakatakse nimetama riigiks, kusjuures riigi valitseja (monarhia juhul) või vanematekogu (vabariigi juhul) on Aristotelese arvates rahva isa. Nende võim riigis on sama, mis isa võim perekonnas.