kaupade ja teenuste valik linnas ning mis peamine - linnakodanik vaid võidab sellest." Peale poodide ja muude ehitiste ehitamist on Võrus veel Tamula järve kaldale ehitatud rannapromenaad, mis on ligi kilomeeter pikk, ja on veel vanu maha jäätuid maju renoveeritud. Rannapromenaadi avati seal ka Peeter Leinbocki ligi tonn kaaluv pronksskulptuur ,,Elujõud" 7, mis väljendab võrulaste visadust ja on seotud linna lähistel asuva Eesti vanima asundusega. 3 Täpsemalt http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=4226 4 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7515 5 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973 6 http://www.ohtuleht.ee/index.aspx?id=333138 7 http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=7973; http://www.postimees.ee/?id=172670 Võru tänavad, mis on tänu uue veevärgi panekule muutunud auklikeks, on ka enam vähem korda tehtud. Seoses liiklusega on muudetud ka Kreutzwaldi tänava sõidusuunda. Kui
kõne täieliku kadu. Tänaseks on kraasnalased keelelt täiesti venestunud. Eesti vahetusse lähedusse Peterburi ja Pihkva kubermangu, Peipsi järvest idas ja kagus, tekkis ajapikku veel mitu eesti asundust. Ajaloolase Viktor Maamäe andmeil lõid Põhjasõja ajal eesti põgenikud Pihkvamaale Luuküla, mille lähikonda hiljem tekkisid teised eesti külad, nagu Jersovo, Tsudskie Zahhodõ, Janovõ Zahhodõ ja Griva 22. Arvatavasti on tegemist sellesama 21 talust koosneva asundusega, millest kõneleb juba August Wilhelm Hupel oma teose "Topographiche Nachrichten von Lief- und Ehstland" kolmandas köites. Hupel paigutab küll küla mitte Pihkvamaale, vaid Oudova (Gdovi) maakonda (1782: 284), mis oli hoopis Peterburi kubermangu osa. Hilisemate, "Eesti Postimehes" avaldatud andmete kohaselt, mida refereerib Oskar Kallas, olevat tegemist koguni viie eesti külaga: Solnja, Luuküla, Kamenika, Ersova/=Jersovo/, Kasakova.
kaupmehi. Ülemvõimu pärast peetud kolm Inglise-Hollandi meresõda (165254, 166567, 1672 74) lõppesid Inglismaa võiduga, tehes ühtlasi lõpu Hollandi kuldajastule ( Madalmaad). Põhja-Ameerika Inglismaa koloniaalne aktiivsus keskendus Põhja-Ameerika mandrile. 1584. aastal rajas Walter Raleigh Põhja-Carolina ranniku lähedale Roanoke saarele esimese Briti koloonia. Inglise püsiasustus Põhja-Ameerikas sai siiski alguse alles 1607. aastal Virginiasse rajatud Jamestowne'i asundusega. Virginia oli esimene Inglise koloonia Põhja-Ameerikas. Kuninga esindajana ametisse määratud kuberneri kõrval tegutses kolonistide endi valitud rahvaesindus, mis eristas Inglismaad teistest koloniaalvõimudest. Inglaste väljaränne Ameerikasse hoogustus 17. saj. alguses, mil selles nähti võimalust pääseda üha süvenevast usulisest tagakiusamisest. 1620. aastal asutasid puritaanid Massachusettsi koloonia. Maabunud 1620
annaabi.ee 
