sajandi lõpu ja 20. sajandi alguse kahekorruselised puitelamud, kuid on ka uuemaid elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid (Estonia Klaverivabrik, Suva AS, Tallinna Masinatehas, Volta AS, AS Maseko, AS Masekonord). Kalamajas asuvad Põhja-Tallinna Valitsus, Linnahall, Tallinna Elektrijaam, Salme Kultuurikeskus, Patarei vangla ning rohkesti kaubandus- ja teenindusettevõtteid. Merimetsa asum paikneb Põhja-Tallinna edelanurgas ning piirneb Pelgulinna, Pelguranna ja Haabersti linnaosa asumitega ning Kopli lahega. Merimetsa asumis elab 13 elanikku. 19. sajandil rajati Merimetsa asumisse Seewaldi (Winckleri) suvemõis, millest hiljem sai psühhiaatriakliinik. Sitsi asum paikneb Põhja-Tallinna linnaosa keskmes, piirnedes idast Karjamaa asumiga, lõunast Pelgulinna asumiga, läänest Pelguranna asumiga ja põhjast Kopli ja Paljassaare asumitega. Sitsi asumis elab ligi 4000 elanikku. Sitsi asum on tekkinud 1899.-1900. aastail
ning lammutades ka osa bastionist. Osaliselt on säilinud ka Viru värava ning Suure Rannavärava bastionid ning teisi väiksemaid ehitisi, ülejäänud muldkindlustused on 19. sajandi lõpul tasandatud. Enamikul endisest bastionidevööndist paikneb tänapäeval park, see eraldab vanalinna uusasumitest. Ainult vanalinna kaguküljel asunud muldkindlustuste asemele tekkis selle sajandi esimesel poolel hoonestus ning sealt on vanalinn uute asumitega ka kokku kasvanud. Sellest tingituna on ka linnamüüri kagulõik säilinud väga fragmentaalselt. Ingeri bastioni nurk (17. sajandist). Praegu tuntud kui Harjumägi Nüüdseks lammutatud Toompea vallivärav ehk Toomvärav 19. sajandi algul. C. Buddeuse pliiatsijoonistus 18
Seisussüsteem oli visa püsima, kuid ikka määravamaks said inimese saatuse kujunemisel tema isiklikud võimed, kutseoskus ja haridus. Ajakirjanduse ja kogu piirkonna arengule olid veel tähtsad raudteed Eestis kõigepealt 1870 Tallinn Peterburi, siseliinid said valmis 19. saj lõpupoole, kõigepealt Tapa-Tartu 1876, 1896 Pärnu-Valga. Uute liinide ehitamine ja raudteejaamade ühendamine postiteede kaudu kaugemate asumitega lõi hoopis paremad võimalused kauplemiseks või muidu suhtlemiseks ka oma maa piires. Mujal Venemaa piirides ei olnud nii tihedat raudteevõrkugi. Raudteest sai massiliiklusvahend, mis vedas suuremas koguses ka "vaimset kaupa", kiirendas postisidet ja kirjavahetust, hõlbustas kultuuride suhtlust seal said sõita nii rikkad kui vaesed. Eestikeelse trükisõna võidukäik andis võimaluse rahvuslikult värvitud info laialdaseks edastamiseks
annaabi.ee 
