oluline ka lühike sisseütlev (nt Eru – lähen Ergu, Hara – lähen Harga). Etümoloogiliselt on neis kunagi kadu olnud. 7) 8) Topoformant. Formant on moodustaja; topo- on toponüümist; kohanimeliited. Erinevad üldsõnaliidetest, osa langevad kokku (-la, -stu), aga nende kõrval on liiteid, mis on kasutusel ainult kohanimedes (-si, -vere). 9) 10) Toposufiksite eristamine 11) Ammendavaid ajaloolisi andmeid pole kerge kõigist nimedest saada. Eesti asulanimede jala-lõpp: kokku 19 nime. Selleks on 4 võimalust: 1) isikunimedest tulenenud kohanimed, 3) liitsõnalised apellatiivid, 2) kui determinant, 4) muudest tüüpidest üle tulnud. 5) Eesti asulanimede pea-, pää-, pe- ja be-lõppe on kokku 57. 1) on olnud tähenduses ots või tipp, 2) isikunime osana. 3) Eesti asulanimede ke-lõppu on 19 kohanimes. See on tüüpiline Lõ-Eestile
kuulutuste ja kinofilmide pealkirjade (tekstide) kohta; tänavate, turgude ja platside nimed pidid olema eestikeelsed, nimesildid kirjavigadeta. 1919 anti välja ametlik postikohtade nimistu (saksa-eesti), 1923 avaldas Posti Peavalitsus "Üleriiklise asumite nimestiku", mis sisaldas linnade, alevite, valdade, külade, asunduste, üksiktalude jms nimesid. See jäi tegelikult 1940. aastani ainsaks enam-vähem täielikuks Eesti asulanimede loendiks. Nimede keelsusele pöörati tähelepanu, propageerides eestipäraseid kohanimesid. 19201924 muudeti mitmes Eesti linnas (Haapsalu, Tallinn, Tartu) tänavanimesid eestipärasemaks, suurematest kohtadest said 1922. a eestipärase nime Kõlleste (seni Krootuse) ja Otepää (seni Nuustaku). 1921. aastast alates esitati kaebusi võõrkeelsete nimesiltide vastu ja ettepanekuid ka saksa ja vene keeles hakata tarvitama eesti kohanimesid, viimane kampaania hoogustus 1930
Kohanimeseadus 2003. I variandis 1996 vastuvõetud. Eesmärk on kahetine: praktiliselt määrata kuidas kohanimede ametlik kasutamine Eestis käib. Ka kaitsta ajaloolisi kohanimesid ja olla muinsuskaitse sihiga seadus. Milliseid nõudeid tuleb järgida, vähemusrahvuste kohanimed jms. Eestis seaduse alusel kohanime nõukogu siseministeeriumi juures. Annab nõu kohanime määrajatele. Nimepädevus nii, et kõige suurem võim nimesid panna kohalikul omavalitsusel. Asulanimede puhul: kinnitab regionaalminister, algatus vallalt. Kohanimenõukogu selleks, et regionaalministrit nõustada. Kohanimenõukogu 1998 asulanimede taastamine 1200 nime tuli tagasi. Taastamine käib ka tänapäeval. Nimede korrastamine. Uue aja suundumus see, et nimesid võiks kasutusele võtta kujul nagu neid tõesti kasutatakse. See on ebaühtlane kohati. Võrumaale lisaks Kihnus palju algatusi kihnupäraseid kohanimesid taastada algupärasel kujul
annaabi.ee 
