Marutõbi on levinud üle maailma, välja arvatd Austraalias ja Antarktikas. Ülemaailmselt esineb inimestel 50 000-100 000 haigusjuhtu aastas. Eestis esineb marutaudi nii mets- kui koduloomadel. Viimane surmaga lõppenud juhtum registreeriti aga 1986. aastal samas kui alles 2003. aasta augustis suri meie naaberriigis marutõppe koeralt pureda saanud mees ning aasta hiljem registreeriti surmajuhtum Leedus, kus kannatajaks oli 6-aastane poiss. Nakatumine Marutaudi on kahte liiki: urbaanne ehk asulamarutaud ja metsa ehk silvaatiline marutaud. Asulamarutaudi korral on 90% juhtudest nakatajaks koerad ja kassid, silvaatilise marutaudi korral 70% juhtudest rebased ja kährikkoerad. Ülekanne toimub peamiselt nakatunud looma süljega, inimeselt inimesele üldjuhul ei levi. Marutõve peiteaeg on keskmiselt 70-90 päeva või koguni terve aasta. Väljaande "Infektsioonihaigused" andmetel on lühim kindlaks tehtud marutõve nakkuse peiteaeg 4 päeva, pikim aga 19 aastat.
marutaudivastast vaktsineerimist ning see on marutaudi viimase viie aasta jooksul väga jõudsalt taanduma sundinud ● Kahjuks esineb ka lätis ja venemaal, kust siseneb haigestunud loomi eesti territooriumile Esimene teade marutõppe surnud inimese kohta Eestis pärineb kirikuraamatust 1713.a Kullamaalt, viimane aastast 1986. Ajavahemikul 1946 – 1955 suri aastas maruttõppe 1-9 inimest aastas (va 1954 -0). Nakatuti marutaudis koerte hammustuste kaudu (asulamarutaud). 1984-1986 suri marutõppe 1 inimene aastas (rebane, kährik, metskits). Kuidas tõkestatakse marutaudi levikut? ● Ennetamaks marutaudi levikut koduloomade populatsioonis, vaktsineeritakse koeri ja kasse regulaarselt marutaudi vastu. ● Vältida tuleb kokkupuuteid võõraste loomadega, kelle käitumine on ebaadekvaatne. Samuti tuleb eelkõige lastele õpetada, et võõraid kodu-ja metsloomi ei tohi puutuda.
asümptomaatiline (veidi uimane, isutu, 1-2 päeva), kuid on levitajad. Jaotub – lühiajaline „minutiviirus“ kõhulahtisus ja raskekujuline haigus (kutsikatel) Levib otsesel kontaktil (ninad vastamisi), fekaaloraalselt. Koer eritab paar päeva enne kliinilisi tunnuseid roojaga viirust ja pärast tervenemist 3 nädalat. 7. Marutaud – marutõbi – raabies Haigustekitaja on marutõve viirus (sugukond Rhabdoviridae, perekond Lyssavirus). Kuulikujuline. Eristatakse metsamarutaud ja asulamarutaud. Tänava – looduslik marutaud – esinevad Negri kehakesed. Pikk inkubatsiooniperiood (20-60 päeva). Fix – Pasteur nakatas küülikuid ajju, pärast tekkisid marutaudi nähud. Nakatas loomi nii kaua kuni enam loomad ei haigestunud nö fikseerus. Ei teki Negri kehakesed, lühike inkubatsiooniperiood. Kui viirus satub haava, esmalt paljuneb viirus lihaskoes, seejärel läheb närvilõpmetesse ja mööda närvikuide liigub seljaajju, seejärel peaajju
annaabi.ee 
