MUINASAEG Keraamika tulek suurendab leidude rohkust Kammkeraamika Tüüpiline kammkeraamika arvatavasti 4000 eKr, oletatakse ka elanikkonna mõningast siiret Eesti aladele Karjala aladelt. Terava otsaga anumad ja väikesed lamedad liuad Leitud umbes 50 asulakohta, siseveekogude ja ranniku lähedal. Tuntumad Riigiküla Narva jõe ääres, Akali, Tamula jt. Esimesed kindlad tunnusmärgid elamutest. Kergelt maapinda süvendatud vaiehitised Matuseid teada rohkem. Esineb asulakohtadesse matmist, Lääne-Eestis eraldi matusekohad. Hauapanuseid rohkem, sh ehteid, kujukesi, merevaiku, tööriistu, täheldatavad rituaalide jäljed. Haudadesse ei maetud kõiki kogukonna liikmeid Nöörkeraamika Hilisneoliitikumis levinud laial ala Euroopas Eestis algus dateeritud leidude põhjal umbes 3000 eKr, täpne dateering hilisemast perioodist 2500 eKr. Laia leviku tõttu on oletatud, et nöörkeraamika kultuur levis koos
arenguga vähemalt enamust neist, mida on loengutes käsitletud) . 3. Eesti külade kujunemine ja areng: millised olid külad muinasajal, keskajal, 17.-19. sajandil, peale 19. sajandit. Kiviaja külad koosnesid tavaliselt 2-4 elamust. Oletades, et tegemist oli ühe-, äärmisel juhul kahepereelamutega, võis Eesti ala püügimajandusliku neoliitikumi külades elada koos umbes paarkümmend inimest. Nooremal pronksiajal asus osa inimesi elama kindlustatud asulakohtadesse. Nooremaks rauaajaks oli asustatud kogu Eesti territoorium. Esines kaks asulatüüpi: 1) avaasula kompaktne hoonestus, elati mitme pere kaupa koos; avaasulad ei olnud aga püsivad, kuna tuli otsida aina uusi põllumaid väljakurnatute asemele. Peamine elatusallikas oli loomapidamine (enamjaolt kitsed ja lambad). Tõenäoliselt peeti loomi aastaringselt väljas. 2) linnusasula kindlustatud asula. Asulate kindlustamine viitab ühelt poolt
tööriistade jaoks), luust ja sarvest. Kõige vanem teadaolev inimeste elupaik Eestis on Pulli asulakoht. Kõik Eesti mesoliitikumi asulad, sealhulgas Pulli ja Kunda Lammasmägi, kuuluvad nn Kunda kultuuri. Inimesed paiknesid peamiselt veekogude läheduses (soodne küttida ja kalastada, parem liikumisvõimalus). Elati 15- 30 liikmeliste kogukondadena. Peamine tegevus oli jaht ja kalastamine. Tähtsal kohal olid ka loodusannid: taimed , marjad juurikad jne. Inimesi maeti asulakohtadesse ja ka põranda alla. Selili välja sirutatult. Hauda pandi kaasa hammastest ja merevaigust ripatseid ning tööriistu ja jahitarbeid. Noorema kiviaja üldiseloomustus – kammkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad) ja nöörkeraamika kultuur (perioodi alguse dateering, asulakohad, elamud ja tegevusalad). Noorema kiviaja alguseks peavad arheoloogid keraamika kasutuselevõttu. 1) Kammkeraamika kultuur (4000 eKr, seotud uute hõimude saabumisega Idast)
annaabi.ee 
