Peamised jahiloomad põder ja kobras, hiljem metssiga ja tarvas. Keskmise kiviaja teisel poolel hakati ka hülgeid jahtima. Töö- ja tarberiistu tehti kivist, luust, sarvest. Kokkuvõttes looduslikud materjalid. Umbes 5500 eKr hakati valmistama keraamikat(põletatud savinõud). Kivist valmistati nugasid, kõõvitsaid, kirveid jne. Luust tehti pistodasid, samuti kirveid, õngekonksusid jne. Puu oli ehitusmaterjal. Pulli asulakohas on seni Eesti vanimad asustusjäljed. Avastati 1967. Sealne elutegevus lõppes u 8700-8600 eKr. Oletatakse, et Pulli oli vaid hooajaline laagripaik. 2. Neoliitikum, viljelev majandus kiviaja lõpul ja pronksiaja algul aeg, muudatused ühiskonnas, asustusviis, majandus, töö- ja tarberiistad inimene ja ühiskond, Tamula asulakoht. - Neoliitikum e. noorem kiviaeg. Periood viljeleva majanduse algusest kuni pronksi laialdasema kasutamiseni (Eestis u 4000-1800 eKr)
perioodist. Jääaja taandumist loetakse paloliitikumi lõpuks ja mesoliitikumi alguseks. Kui jää oli taandunud, oli tärganud taimestik ja mitmesugused puud. Toimus kliimasoojenemise tulemusena. Selline kliima ei sobinud põhjapõtradele, kes surid siin välja või rändasid põhja poole. Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg, mil inimesed elatuvad küttimisest, kalapüügist ja korilusest. Eestis (u 8700/8550 – u 4000 eKr): * Pulli etapp (kultuur) – eripära: Eesti kõige vanem. Pulli asulakohas toimusid arheoloogilised kaevamised 1971. aastal. Umbes 9000. a eKr. *Kunda etapp (kultuur) – pole võimalik eristada erinevaid kihte. Kunda Lammasmägi asus malaveelises järves. Kunda tsemenditehase rajamisel leiti loomaluid ja kalapüügiriistu jne, mis on pärit kiviajast. Kunda (kultuuri) etapi luu- ja sarvesemed: harpuunid,nooleotsad, ahingud. (Kunda asula kasutusel 8700 – u 1700 eKr) *Sindi-Lodja etapp (kultuur) – merele lähemal, kui Pulli asula. Pärnu jõe äärest
Telgiosa oli ilmselt mammutinahkadest, seest vooder karusnahkadest. Mammutiluudest hooned olid hilispaleoliitikumi mammutiküttide juures laialt levinud. Nende põhju mitmelt poolt, eriti Ida-Euroopast (nt Moldovast, Ukrainast). Hoonepõhju on arvukalt Kostjonki asulakohtades Ukrainas. Ühest asulakohast on leitud kahe pikkmaja põhjad. Neist ühes (33,5 x 5,5 m) olid reas kümme väikest koldekohta. Hoone oli kavandatud selliselt, et ta suunas lumesulamisvee majade pealt ja juurest ära. Malta asulakohas Siberis on ümmarguse põhiplaaniga hoonepõhjad. Siin telgilaadsed hooned, mida seest toestasid latid, lattidele olid laotatud loomanahad. Et nahad paigal püsiksid, oli kogu hoone ümbritsetud kividega. Ülempaleoliitikumist pärit telgilaadse maja jäänused on aga leitud Prantsusmaalt. See on dateeritud 15 00010 000 eKr ning pärineb seega Madeleine kultuurist. Hoone puitkarkassi katsid loomanahad, alt hoidsid neid nahku paigal kivid
annaabi.ee 
