Regielamud RAUAAEG 5. saj e.Kr-13.saj Varane 1. Merevaik 2. Karjade suurenemine Rooma rauaaeg 1. Rukkikasvatus 2. Tarandkalmed Keskmine 1. Kaheväljasüsteem 2. Viikingiajastu Noorem 1. Kristianiseerimine 2. Kedrakeraamika 3. Miks valisid inimesed asulakohaks tänapäeva Pulli küla? Sest see koht vastas kõigile nõudmistele: jõgi, järv, kalapüük, mets. 4. Millised teadmised on tänapäeval Pulli asulast ja selle asutajatest? Kivikillud, tööriistad ja tootmisjäägid. Võibolla oli umbes 50 inimest. Bioloogiliselt samad, ei külvanud vilja ja tegelesid korilusega. 5. Mis annab tunnistust faktist, et Pulli asulas elanud inimesed ei olnud muudest piirkondadest isoleeritud?
Aatal. Arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et tegemist on Saaremaa vanima ja kõige pikemat aega kasutatud kohaga. Linnamäe ligi 3500 ruutmeetri suuruselt pinnalt on kogutud üle 5800 numbri leide, sealhulgas üle 32 000 savinõukillu. Asva linnuse kaevamised 1930-ndail aastail olid sissejuhatuseks linnamägede süstemaatilisele uurimisele Eestis. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Tuhat aastat hiljem on linnamäe neemik uuesti valitud rannaäärseks asulakohaks. 8.- 7. sajandil e.m.a. on mägi olnud ümbritsetud kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld- ja savipõrandatega hooned. Nende muld- ja savipõrandatelt on kogutud arvukalt savinõukilde, sealhulgas lihtsaid eriliselt viimistlemata pinnaga või tekstiilijälgedega ja riibetega kaetud, harvem vedela saviga ülemääritud keraamikat. See vanim kindlustatud asula vanim on hävinud tulekahjus, mis toimus ajavahemikul 685-585 e. m. a
Aatal. Arheoloogiliste kaevamistega tehti kindlaks, et tegemist on Saaremaa vanima ja kõige pikemat aega kasutatud kohaga. Linnamäe ligi 3500 ruutmeetri suuruselt pinnalt on kogutud üle 5800 numbri leide, sealhulgas üle 32 000 savinõukillu. Asva linnuse kaevamised 1930-ndail aastail olid sissejuhatuseks linnamägede süstemaatilisele uurimisele Eestis. Vanimad jäljed Asvas on umbes 4000 aastat vanad. Tuhat aastat hiljem on linnamäe neemik uuesti valitud rannaäärseks asulakohaks. 8.- 7. sajandil e.m.a. on mägi olnud ümbritsetud kividest ja puust kaitsetaraga, mille taha rajati muld- ja savipõrandatega hooned. Nende muld- ja savipõrandatelt on kogutud arvukalt savinõukilde, sealhulgas lihtsaid eriliselt viimistlemata pinnaga või tekstiilijälgedega ja riibetega kaetud, harvem vedela saviga ülemääritud keraamikat. See vanim kindlustatud asula vanim on hävinud tulekahjus, mis toimus ajavahemikul 685-585 e. m. a
et majandada võeti üle ka majandussüsteem. Hakkasid nüüd valitsema kreeklased.See dünastia kontrollis nüüd suurt osa saarest, kas tervet saart seda me ei tea. Suur osa moodustus ühtse riigi , vallutajate kreeklaste riigi, kaasnes sõjale orienteeritud sõjalist leiumaterjali. Võtsid minoilise kultuuri suurel määral üle.Viimane faas mis lõppes kas 14 saj või 1200 (13 saj lõpp). Ja kui see lõpp tabas oli jälle katastroof, tegi lossile lõpu jäi silmapaistvaks asulakohaks, kiri kadus käibelt, seega ilmselt riiklik süsteem lagunes. Viimase allakäigu kaasa toonud asja me ei tea. Mükeene tsivilisatsiooni Manrikreekal oli stagnatsioon 2 at.Minoiline kreeta mõjutas neid. Hilisemast 17 varasemast 16 saj , on leitud aristokraatlik matusepaik, tol ajal seda kindlust polnud, oli vaid matusepaik , ring koodnus üle 20 haua ja hilisem faas 16 saj alguse pooles 6 rikkamat hauda oli teises ringis. Hiljem kui ehitati
annaabi.ee 
