Atatürgi (türklaste isa) eesvõttel. Ülestõusu tulemusel sultan kukutatakse. Türgist saab ilmalik, euroopalik riik, aga mitte demokraatlik kuna juhtroll kuulub sõjaväele. Kuulutati välja Türgi vabariik, kus kehtis kemalism. Väga radikaalsed reformid: ladina tähestik, üldine kirjaoskus, naistele poliitilised õigused, haaremid saadeti laiali jt. 1919. a. Kreeka alustas Türgiga sõda. Kreeka asukond Türgi aladel hävitati. 1922. a. sõda lõppeb Kreeklaste väljaajamisega. · 1923. a. Türgi esindaja kutsutakse Lausanne´i, kus sõlmitakse Türgile soodsam rahu. · Saudi-Araabia saab iseseisvaks. Esimese maailmasõja järgselt lagunenud Kesk-Euroopa uued riigid: impeeriumid: · Soome · Osmani · Eesti · Venemaa · Läti
-) plasma seob vere komponendid. *) Veri peaks hüübima seitsme minutiga. * Organ koed kogunevad organitesse ehk elunditesse. * Organsüsteem ühise talitluse põhjal moodustavad organid organsüsteeme ehk elundkondi. * Neuraalne regulatsioon kui meie elundite ja elundkondade tööd reguleerivad aju ja närvisüsteem. * Humoraalne regulatsioon kui meie elundite ja elundkondade tööd reguleerivad hormoonid ja teised keemilised ühendid. * Populatsioon ehk asukond ühe liigi isendite kogum teatud territooriumil. * Liik erinevate populatsioonide kogum. * Ökosüsteem isereguleeruv ja arenev tervik, mille moodustavad toitumissuhete kaudu üksteisega seotud organismid koos neid ümbritseva keskkonnaga. * Biosfäär kogu see ala, kust võib leida elusorganisme. Organismide keemiline koostis * Mikro elemendid organism vajab väga väikestes kogustes, kuid nad on ülimalt olulised organismi arenguks.
Toiduahela katkemine toimub siis, kui näiteks jakarandapuu lehti söövad sisalikud, sisalikke omakorda anakondad ja anakondasid leopardid. Ent hetkel, kui üks lüli ja liik juhtub vahelt ära kaduma, on suures ohus ka teised liigid. Seega: kui sisalikke poleks ning nagu me teame, siis anakonda ei söö jakarandapuu lehti ning sureks välja. Ka leopardi toiduväärtus langeks ja nad jääksid nõrgemaks. 6. Ühe konkreetse populatsiooni iseloomustus Populatsioon ehk asukond on rühm samast liigist organisme, kes elavad ühisel territooriumil. Looduslikud takistused on tihti ühtlasi populatsioonide leviku piirideks. Populatsiooni arvukus on ühte populatsiooni kuuluvate isendite arv. Populatsiooni tihedus näitab populatsiooni isendite arvu pinnaühiku kohta. Jaaguar Suurus: Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 4070 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad.Jaaguaril on
Liigirikkus organismide rühmitamine erinevatesse klassidesse (taksonoomia, üks bioloogia haru), teeb looduses toimuvadmuutused (evolutsiooni) mõõdetavaks. Näitab erinevate liikide arvu antud alal. Liigierisus näitab kuidas antud ala isendite koguarv jaotub erinevate liikide vahel. 43. Looduslik tsonaalsus ehk vööndilisus, nähtuste või asjade paiknemine tsooniti, vöönditena, vöötmetena või vöödena. 44. Populatsioon asukond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad koos samal ajal samas paigas. Funktsionaalset aspekti on liigi eksisteerimise elementaarvorm, isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvais keskonnatingimustes pikka aega säilitada oma arvukust. Geneetilis evolutsioonilisest aspektist moodustab populatsiooni omavahel vabalt ristuvate isendite kogum, mis on teistest sarnastest kogumitest sel määral isoleeritud, et nad võivad lahkneda.
Primaarseks s-ks nimet. kasvukoha (ka eelmise koosluse hävimise tagajärjel vabanenud koha) hõivamist. Sekundaarne s. on mingil põhjusel osalt hävinud elustikuga kasvukoha varasema koosluse taastumine ja koha taasasustamine. S-ga põimuvad ökosüsteemi muutumise muud vormid (lühemad fluktuatsioonid ja kliimakõikumised ning pikaajalised kliimamuutused). Suktsessioonirida koosluste rida kliimaksi kujunemiseni. Populatsioon asukond, rühm ühe liigi isendeid, kes elavad ühel ajal samagas paigas. a) funktsionaalsest aspektist populatsioon on liigi eksisteerimise elementaarvorm, st. isendite rühm, mis suudab pidevalt muutuvates keskkonnatingimustes pikka aega (põlvkondade rea vältel) säilitada oma arvukust; b) geneetilis-evolutsioonilisest aspektist populatsioon on omavahel vabalt ristuvate ühe liigi isendite kogum, mis on teisest samasugustest isendikogumitest sel määral
annaabi.ee 
