docstxt/1336120892103680.txt
Miinusteks, et pole laste ostukärusid ja vähene kaubavalik, vahest ei saa vajalikku kaupa ja peab seetõttu külastama veel mõnda teist poodi, mis on jällegi ajakulu. (Marten lapsega) Raatuse Comarket- Kallimad hinnad, piimatooted soodsamad. Ostab peamiselt esmatarbe kaupa, eelistab pigem väiksemaid poode. Poes kehtib kliendikaart ja sellega saab ostudelt 3% soodustust. (Urve) Annelinna Prisma- Parim pood Tartus! Kliendile asub pood kodu lähedal, ei liiguta kauba asukohtasid ringi ning sortiment püsib sama või täieneb. Hinnad on korrektsed ja kliendile selged, kassas alati sama hind, mis hinnasildil. (Toomas perega) Kokkuvõtteks võib öelda, et Raatuse Comarket rahuldab ära tudengite tagasihoidlikud vajadused. Kuid Annelinna Prisma sobib siiski pere sisseostude tegemiseks rohkem. Kõik vajalik kaup ühest kohast ja ühe korraga. Kaupluseid oli tore külastada ja soovitaksime neid ka teistele. Meiepoolne soovitus Comarketile oleks kauba aluste parem paigutus
potentsiaali ühiku võrra. Tema mõõtühikuks on Farad. 1 Farad saadakse kui juhi potentsiaal muutub 1V võrra laengu 1C juurdeandmisel. Kogumahtuvus jadaühenduse korral on 1/C=1/C1 + 1/C2 + 1/C3.... Kogumahtuvus rööpühenduse korral on C=C1 + C2 + C3.... 6.Elektrostaatilise välja energia. Põhiliseks valemiks on W=CU 2 / 2 = e0 e SU2 / 2d = e0 e E2 V / 2 Elektrostaatilises väljas on sisuliselt võimatu määrata laengute väljade asukohtasid. Aja möödudes laengud paratamatult muutuvad ning energiat kandub mujale ja seda elektromagnetlainetena. Elektromagnetlained kanduvad edasi väljal. Kui väli on homogeenne, siis jaguneb tema energia ruumis konstantse tihedusega, mis on võrdne välja energia ja välja poolt hõivatud ruumala suhtega. Elektrostaatilise välja energia tekib staatilise elektrivoolu toimel. Näiteks kui elektriliselt laetud keha puutub kokku elektrijuhiga.(Hõõruda villase sokiga klaasist toru)
Joonis 2.21 Tugevate mädanikkahjustustega välissein (vasakul) ja kahjustatud alumise poolega esimese palgi sisekülg (paremal). 2.4 Siseseinte lahendused, tehniline seisund ja kahjustused Palkelamute siseseinad olid enamasti tahutud palkidest (viimistletud sarnaselt ülejäänud seintega – värvitud, tapeeditud vms). Siseseinad olid enamasti kandvad, seega oli oluline vältida nende vajumist. Renoveerimise käigus oli mitmes elamus siseseinte asukohtasid muudetud või ukseavasid suurendatud, muudatustest tulenevaid kandevõime probleeme ei täheldatud. Siseseintel esines mädanikkahjustusi vaid üksikutel juhtudel (Joonis 2.22 paremal). Probleemiks olid ka soojamüüri või ahjuga piirnevad siseseinte kiviosad, millesse olid seinaosade erineva soojuspaisumise tõttu tekkinud praod (Joonis 2.22 vasakul). Palkelamu elanikud siseseinte helipidavust probleemiks ei pidanud, kuna tegemist oli ühe pere elanikega. Joonis 2
annaabi.ee 
