osas (tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) Poolringkanaleid täidab endolümf, eri suundades toimuval pöördliikumisel tekib kanalites erineva tugevusega endolümfi liikumine (see ongi ärritajaks), millele reag. sensorrakud (karvrakud). Kokkuvõttes vastutab à süsteem tasakaalu sälilitamise eest ja kompenseerib pea liikumisest tulenevaid näilisi asukohamuutusi (silmamuna asendi muutusi) /vestibulaarrefleksid/. 10. Sensoorset homonuukulust vaadates on selgelt näha, et mõned keha piirkonnad on sensoorses koores anatoomiliste proportsioonidega võrreldes üle- ja mõned alarepresenteeritud. Miks see nii on ja kuidas see võis nii välja kujuneda? See on nii sellepärast, et need mis on ülerepresenteeritud, sest kasutatakse kõige rohkem. Nt käed, sõrmed, huuled, suu jne Tähtsad ellujäämise pärast.
tasakaalumeel oluline ja milles see seisneb? · Keha orientatsiooni ruumis tunnetatakse vestibulaar-elundi abil, mis paikneb oimuluu püramiidi osas (tinglikult öeldes- kummaski sisekõrvas sealt lähtuvad kõrvuti nii vestibulaarnärv kui kuulmisnärv) · Vestib.elundi moodustavad esik ja 3 poolringkanalit · vastutab süsteem tasakaalu sälilitamise eest ja kompenseerib pea liikumisest tulenevaid näilisi asukohamuutusi 10. Sensoorset homonuuklust vaadates on näha et mõned keha piirkonnad on sensoorses koores anatoomiliste proportsioonidega võrreldes üle ja mõned alapresenteeritud. Miks see nii on ja kuidas see võis välja kujuneda? 11. On juhtumeid kus inimene ei tunne peale vigastust valu enne kui ta saab teadlikuks sellest vigastamise faktist. Millise seletusi võiks anda? 12. Kirjeldage silma ehitust ja erinevate osade funktsioone. Kuidas toimub valguse
Mõõtmisriistade täpsuse suurenemisega nihkus kinnistähtede maailma piir uurijate ettekujutuses ikka kaugemale; 18. sajandil polnud enam kahtlust, et kinnistähtedes näeme teisi isehelendavaid päikesi, suuruse poolest võrreldavaid meie enda Päikesega; hinnati õigesti, et meie Päike, asetatuna kinnistähtede minimaalsele kaugusele, paistaks meile vaid tähena, olgugi võrdlemisi heledana. Samal ajal avastati tähtede omaliikumisi - väikesi asukohamuutusi, tingitud tähtede liikumisest ruumis; William Herschel'il (18. sajandi lõpul) õnnestus isegi näidata, et need liikumised osalt peegeldavad Päikese liikumist tähtedevahelises ruumis, ning tema poolt vähese materjali põhjal määratud Päikese ruumliikumise siht - Hercules'e tähtkuju poole - osutub üldiselt õigeks ka nüüdisaegsete täielikumate andmete alusel.