Kõige tuntumad baklazaani värvusvariandid on purpurne, violetne ja sinakasmust. Kõikide nende toonide kujundamises osaleb biokeemiline ühend nasuniin, millel lisaks värvipaleti loomisele on ka tugev toime antioksüdandina ehk teisisõnu liigsete vabade radikaalide kustutajana Kuidas valida, säilitada ja töödelda? Valikul tuleks otsustada esmalt vilja küpsuse üle. Ülevalminud viljade sisu on pruunikas, kuivavõitu ja olekult urbselt käsnjas. Lõunamaa asukana pelgab ka Baklazaani vili liigjahedust. Temperatuur paar pügalat üle nulli on baklazaanile liiga jahe ning kooreosa muutub inetult pruuniplekiliseks. Ka Baklazaan koorimisse saab mitmeti suhtuda. Vanematel ja suurematel viljadel soovitatakse koor eemaldada, sest selle aluskihti on sordist sõltuvalt sageli koondunud mõrkjamaitselised ained. Seevastu noori vilju tarvitatakse sageli koos kaunivärvuselise kooreosaga. Juba lahtilõigatud baklazaani pind tumeneb õhuhapniku toimel
Tema levikupiiriks lõuna poole on peamiselt jää olemasolu ja püsimise aeg. Ta elab ka Saima ja Laadoga järves ning Läänemeres.Läänemere asurkond moodustab sellest suurest rahvast vaid murdosa ning on ilmselt oma liigikaaslastest igaveseks Skandinaavia poolsaarega eraldatud. Meie merre sattus viiger umbes kümme tuhat aastat tagasi, kui jääliustike kahanedes sai Läänemerest paariks aastatuhandeks Atlandi ookeani osa.Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Elupaigana eelistavad nad saarte ja rannikujoone poolt hästi liigendatud rannikumerd. Suvel võivad moodustada suurtel kividel või klibustel laidudel väikesi lesilaid. 4 TOITUMINE Viigerhülge toidueelistused määrab põhimõte - vähese vaevaga ruttu priskeks
Viigerhüljes ja hüljeste elu ohustavad tegurid: Viigerhüljest võib leida maakera põhjapoolkera kõikides meredes ja üsna arvukalt. Kaudsed hinnangud lubavad oletada umbes kahte ja poolt miljonit isendit. Suurem osa viigritest asustab Euraasia ja Põhja-Ameerika arktilisi meresid. Viigrid on maailma väikseimad hülged, kehakaalult inimesega võrreldavad. Teiste hülgeliikide täiskasvanud isendid kaaluvad mitusada kilo kuni mitu tonni. Arktiliste merede asukana on viigri meeliselupaigaks rüsijää, kus loomad veedavad suurema osa aastast. Ka pojad sünnivad rüsijääs, lume- ja jääkoobastes, mis pakuvad kaitset nende ainsa tõsise loodusliku vaenlase jääkaru eest. Varasemas ajaloos, kui viigreid elas maailmas kümneid kordi rohkem kui praegu, on toiduotsingul kaladele järgnenud hüljete 12
annaabi.ee 
