Keskaegne eepika ,,Lugu Igori sõjaretkest" Venemaa, 12.sajand Eepos räägib Tsernigovimaa vürsti Igori retkest polovetside vastu, kaotusest ja põgenemisest. Igor läks üksinda sõjakäigule, kuigi ended olid halvad. Oma kaotusega tõi Igor Venemaale suurt kahju. ,,Vanem Edda" Island, 11.-12.sajand Edda lood peegeldavad paljude rahvaste ürgseid ettekujutusi ja uskumusi maailma kohta. Müütidest nähtub, et Põhjala asukail oli oma ettekujutlus maailmast, mille järgi koosnes maailm üheksast ilmast, näiteks Aaside ja inimeste kodu ühendas vikerkaare sild ning üheksat maailma hoidsid hiigelsuured juured. Germaani maailm paistis jõhker, surm ja kättemaks on jumalate vahekordades tavaline. Kangelaste vigadest tekib konflikt, sest ka nemad ei ole ideaalsed. Müüdid toovad esile ka kõlbelisi väärtusi. ,,Nibelungide laul" Saksamaa, 13.sajand Siegfiedi huvitab Burgundide kuninga Guntheri õde Krinshild
elanikkonnaga. * Korruselamute alumisel korrusel paiknesid poed, töökojad ja söögikohad või siis moodustas terve esimene korrus ühe suure korteri, mis kuulus jõukale roomlasele. Ülemistel korrustel olid väikesed odavad üürikorterid. Sellised korruselamud olid ehitatud odavalt ja sageli kiirustades, turvalisusele rõhku panemata. Seetõttu elasid paljud roomlased majade kokkuvarisemise ja tulekahju hirmus. Korruselamute asukail puudus ka kanalisatsioon. Enamik inimesi pidi vett hankima tänavalt avalikest veevõtukohtadest. * Traditsiooniline Itaalia elamu oli ühekorruseline nelinurkne kivist maja, mille keskme moodustas igast küljest ruumidega piiratud aatrium ehk siseõu. Aatriumi keskel oli katus avatud, sealt pääses sisse päevavalgus ja vihmavesi, mis koguti väikesesse basseini. Aatrium oli igapäevase elu keskkoht. Varasemal ajal võõrustati seal ka külalisi, kuid hiljem toimusid
kreis Ingerimaal ning Taga-Peipsi ehk Oudovamaa. 1897. aasta andmeil elas Jamburgi maakonnas (Narva linna arvestamata) 10 640 eestlast ehk 16,3% maakonna rahvastikust. Oudova maakonnas elas 15 278 eestlast ehk 10,5% sealsest rahvastikust. 1912. aastaks oli see arv tõusnud umbes 30 000-ni ning aastal 1917 asus asjatundlike hinnangute järgi seal umbes 40 000 ehk ligemale 25% kogu Oudovamaa elanikkonnast. Eestlased elasid seal nagu riik riigis, milles asukail kõik vajalikud ametimehedki olid oma rahvusest. Järjest olulisemaks siirdekohaks muutus pealinn Peterburi kui suurim tööstus- ja hariduskeskus ning mitmed teisedki Peterburi tööstuspiirkonna keskused. 1917.-1918. aastaks oli Peterburi, kus enne sõda elas ca 25 000 eestlast, tõusnud ligi 50 000 eestlasega teiseks eesti linnaks Tallinna järel. Siit tuleb esile esimene eestlaste väljarände iseärasusi - selle suhteline “lähedus” - ligi 2/3
pidevas majade kokkuvarisemise ja tulekahjude hirmus. Roomas oli veevarustus ja kanalisatsioon. Juba kuningate ajal hakati foorumi sillutamise käigus rajama kuivenduskanaleid, millest sajandite jooksil arenes välja suur maa-alune kanalisatsioonisüsteem (cloaca maxima – suur äravoolukanal), mis juhtis reovee Tiberisse. Sellele lisandusid lähedsest järvest linna veega varustavad veejuhtmed. Enamus inimesi pidi hankima vett tänavalt avalikest veevõtukohtadest. Korruselamute asukail puudus ka otsene juurdepääs kanalisatsioonile. Suurlinna elanike vajaduste rahuldamiseks rajati avalikke käimlaid. Pesemiseks olid avalikud saunad – termid – mis avatud ka vaestele roomlastele. Lisaks mitmekülgsetele kümblusvõimalustele pakkusid termid ka massaazi ja erootilisi teenuseid ning sisaldasid kultuurihuviliste külastajatele ka raamatukogusid ja lugemisruume. Kuid maailmalinna pealinn nõudis muidki ühiskondlikke ehitusi. Varasema juhuslikku
annaabi.ee 
