koristada metsast prahti ja puhastada oma tegevusega palju loodust. Olen ka ise selles osalenud ja olen uhke, et seda tegin. Sinna tuleb kokku nii palju erinevaid inimesi, kes tahavad aidata ja jagada oma mõtteid. See on nii silmaringi avardav kogemus, kui ka hingele hea. See tekitab hea tunde sees, et olen midagi head teinud ja paneb mind veel rohkem tahtma inimesi aidata. Teiseks suurimaks projektiks on „Maale elama“, mille eesmärgiks on aidata linnast maale elama asujaid, suurendada maal elavate elanike arvu ja muuta ühiskonna hoiakuid maal elamise suhtes teadlikumaks ja positiivsemaks. Kodanikualgatusi on veel palju ning neil kõigil on üks eesmärk: muuta midagi. Muuta oma elukvaliteeti, muuta riigis toimuvat. Kodanikualgatused ühiskonnas on aina laienemas. See on hea nii inimestele endile, loodusele, keskkonnale, kui ka ühiskonnale. Ühiskond panustab oma tulevikule, oma lastele. Tänu mõttetalgutele, koristuskampaaniatele on meie ümbruses olev
kasutusele sööti jäänud põllud ja hüljatud hooned. Suur osa eestlastest vahetas elukohta. Et umbes veerandik eestlastest elas Saaremaal, kolis suur osa saarlastest mandrile, sageli sunniviisiliselt. • Peatselt hakati Eestisse inimesi sisse tooma ka välismaalt – uutele aladele toodi elama erinevast rahvusest talupoegi, kaupmehi ja kalureid – venemaalt, soomest, lätist, aga ka nt hollandist, šotimaalt jne. Maa oli tühi ja odav, Rootsi riik toetas Eestisse elama asujaid majanduslikult. • Sisserännust hoolimata jäid eestlased püsima. Pärast sõdade lõppu algas Eestis pikk rahulik ajajärk, mille käigus hakkas eestlaste rahvaarv kiiresti kasvama. Rajati uusi perekondi, vaba maad ja talusid oli palju. Sündimus oli kõrge. Juba aastks 1695 elas Eestis üle 350 000 inimese. • Sisserännanutest osa hakkas aja jooksul rääkima eesti keelt, mõnedest said aga vähemusrahvused – rannarootslased, peipsivenelased jne.
Kolmandate riikide kodanikke saabub Eestisse enim Venemaalt (20082013 kokku 6315 inimest; 40,5%) ja Ukrainast (3698 inimest; 23,7%) (tabel 2). Nende riikide kodanikud moodustavad väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatest ligikaudu kaks kolmandikku. Neile järgnevad USA (6,2%), Hiina (4%) ja Türgi (3,1%) kodanikud. Eestisse tullakse pere juurde elama või tööle: Venemaalt peamiselt perega taasühinemise tõttu, Ukraina ja USA kodanike seas on ülekaalukalt Eestisse tööle asujaid. Sisserännanud Hiina kodanike seas on märkimisväärselt nii õppureid kui ka töötajaid, kuid perega ühinejaid ja ettevõtjaid minimaalselt Kolmandate riikide kodanike seas on soolises ja vanuselises võrdluses Euroopa Liidu kodanikega sarnased trendid: meeste osakaal sisserännanute seas ületab märkimisväärselt naiste oma (vastavalt 60% ja 40%) ning sisserännanud naiste keskmine vanus on meestega võrreldes madalam. 2013/2014
on teist tegelikkust mitte ainult oma peas ette kujutanud, vaid seda ka kogenud. 5. Kas vabakslastud vang tahaks koopasse tagasi pöörduda pärast seda kui ta on päikesevalgusega harjunud? Kui vabaks lastud vang on päikesevalgusega harjunud, on ta harjunud ka selle teise tegelikkusega, mis talle avardub. Kui on korra tõega silmitsi seistud, on raske endist vale aktsepteerida. Vang pöörduks tagasi koopasse vaid selleks, et proovida ka teisi pimeduses asujaid ahelaist vabastada. 6. Mis juhtuks kui vabakslastud vang läheks koopasse teiste inimeste juurde tagasi? Ta räägiks teistele väljas nähtust, kuid tõenäoliselt satuks nende naerualuseks, kunad nemad pole seda kogenud ja peavad reaalsuseks vaid koopa seinu ja varje. Ilmutuse saanud vang kas annaks alla ja jätaks teised pimedusse või annaks oma parima, et neid veenda, vabastada ja ka neile valgust näidata
annaabi.ee 
