Jüriöö ülestõus: 1343-1345 a Jüriöö ülestõusu tagajärjed: P-Eesti peremeheks sai Saksa Ordu; hukkus eesti talurahva ettevõtlikum ja aktiivsem osa; toimus sotsiaalse ja etnilise(rahvuslik) barjääri võrdsustamine: eestlased vaesed-talupojad, sakslased rikkad-maaisandad; toimunud tapatalgud suurendasid vaenu, arusaamatust. Kohanemine keskaegse Euroopa kultuuriga: aeglane, sest puudus omarahvuse kõrgkiht, kes kultuurimuutustega rohkem kaasas käib; linnadesse asujad saksastusid; maakultuur kapseldus-arhailised jooned püsivad väga kaua; pikapeale siiski suur hulk uuendusi, eriti majapidamise ja käsitöö vallas, sellele viitavad keelelaenud nt. tool, püksid jne. Eestis oli keskajal 9 linna, neist kuulusid Hansa Liitu neli: Uus-Pärnu, Tartu, Viljandi ja Tallinn. Keskaegne linnaühiskond oli korporatiivne koosnes ametiühendustest. Gildi ülesanded: ühendab kaupmehi, kaitseb liikmete huve, korraldasid seltsielu, pakkusid
19. sajandi viimasel kümnendil asusid tegutsema meie esimesed kõrgharidusega muusikud, Peterburi konservatooriumi kasvandikud.Olenemata sellest, et Eesti kuulus tol ajal Vene tsaaririigi koosseisu ei mõjutanud vene muusika siinset muusikakultuuri arengut peaaegu üldse. Peterburis elas tollal kümneid tuhandeid eestlasi. Tegutsesid nii eesti kirik,eesti seltsid ja koolid, linnas oli vilgas rahvuslik kultuurielu. Nii ei sattunud Peterburi õppima asujad võõrasse keskkonda. Peterburis tegutsesid paljud rahvusliku ärkamise aegsed kultuuritegelased, nagu F.R.Kreutzwald, J.Köler, C.R.Jakobson, J.Hurt, A.Weizenberg ning A.Adamson. Haridus, mis Peterburi konservatooriumist saadi oli läbinisti euroopalik paljud professorid sakslased või Saksamaal õppinud. ( L.Homilius; C.van Arck; N. Rimski-Korsakov, J.Tamm, A.Ljadov, A.Glazunov ) Paljud rahvuslikku muusikaajalugu kujundanud eestlased õppisid Peterburi konservatooriumis erialana orelit
20. sajandi algul kaotas "Valgus" palju lugejaid ja 1906 müüs K. lehe K. A. Hermannile. Avalikus elus eemadununa elas Kõrv Tallinnas, käies end talviti ravimas Sveitsis, kuhu lahkus ta 1912. Suri Sveitsis Bernis Waldau närvihaigete kliinikus, tema tuhk toodi kodumaale ja maeti 1981 Rahumäe kalmistule. 1 Kirjanikuna K. kirjaniku tegevus algas tõlgete ja muganduste avaldamisega: "Asujad Kanada metsas"(1877), "Vene-Türgi sõda 1877" I-II (Tartu 1877), tõlketööde avaldamist jätkas ta ka järgmistel aastatelNeist väärivad nimetamist N. Gogoli "Kasaka-hetman Taras Bulba" ning Krummacheri Herderi rahvaluulealane teos "Mõistukõned ja luule jutustused"( mõlemad 1880). Tema peateoseks kirjanikuna kujunes jutustus "Kindel eesmärk" ("Valgus" 1885-86; rmt. Tartu 1888), mis pajatab kärneripoisi järjekindlast ülesrühkimisest miljonäriks; tõepäraste lõikude kõrval
Talupojad rändasid kaugematele aladele, lõid täiesti uued külad. Ostsiedlung on sakslaste ränne Elbe jõest itta. "Tung itta" on 19. sajandist pärinev propagandaloosung. Tegelikult viis areng tänapäeva Ida Saksamaa germaniseerumisele. Et talupoegadel oleks stiimul uutesse kohtadesse asuda, tehti neile igasuguseid soodustusi, näiteks talu maksudest vabastamine mingiks perioodiks jne. Kõik sellepärast, et mõis ilma talupoegadeta ei too midagi sisse, uued asujad võtsid kaasa vanad õigusnormid, uuele maale asujad ei pidanud olema etniliselt sakslased vaid võisid olla ka slaavlased. Lokaatorid kohanäitajad, värbasid talupoegi, hiljem sai lokaatorist külavanem. Ida Euroopas jäi peale germaniseerumine, ka tänapäeva Lääne Poolas ja Sileesias. Saksa rüütlitekultuur, nimed. Massilne ümberasumine ka Pürnee poolsaarel ja Venemaal. Toimus lähedaste piirkondade tihedam asustamine
annaabi.ee 
