Australopiteekus Lõuna inimahv, elas 5-2 milj. a tagasi. Asuala oli Aafrika ning oskuseks oli see, et nad suutsid ronida puu otsa Homo habilis Osav inimene, 2,5 milj-2 mil a. tagasi, asualaks oli Aafrika ning oskuseks olid kivist tööriistade valmistamine ja nende kasutamine. Homo erectus Püstine inimene, elas umbes 2 milj. a. tagasi. Asualadeks olid Aafrika, Euroopa ning Aasia. Nad oskasid valmistada tööriistu ning kasutasid tuld. Homo sapiens neanderthalensis Neandertallane, 250 000- 30 000, elasid tänapäeva Euroopas, Vahemere ääres, ning ka nüüdisaegse Iraani läheduses. Nende arengutase võis küündida esimeste nüüdisinimeste tasemeni. Homo sapiens sapiens Nüüdisinimene, arenesid välja 200 000 a. tagasi. Paleoliitikum Mesoliitikum Neoliitikum
0,9 Naissaar 799 ning2 756 Haapsalu linn.2,4 Lätlaste 1938 18 453 16 496 1 957 asualadeks kujunesid Valga, Võru ja -13 352 -11978 - 1939 18 475 17 101 1 374 Petseri maakondade lõunaosa 10, ning Val- ga linn. Sakslased ja juudid seevastu elasid põhiliselt suuremates linnades, DEMOKRAATLIK EESTI
arvukus Läänemeres praegu kiiresti taastumas 2008. aastal oli neid ligikaudu 23 000 isendit. Seetõttu tühistati hiljuti Soomes ja Rootsis ka nende jahikeeld, mis oli kehtestatud 1988. aastal kogu Läänemerel. Viiger Viigerhüljes (Pusa hispida) on väiksem kui hallhüljes. Teda võib leida põhjapoolkera merede põhjaosast, Läänemerest ning Saima ja Laadoga järvedest. Läänemeres eelistab ta elada kalda lähedal laidude ja saarte vahel, nende peamisteks asualadeks Botnia lahe põhjaosa, Merekurk, Riia laht ja Soome lahe idaoa. Läänemere viigerhülge põhitoiduks on avaveekalad nagu räim ja meritint, kuid ka põhjaliigid nagu merihärg ja emakala, lisaks kaladele ka näiteks merikilke. Vähem tarvitab ta söögiks vähilaadseid ja limuseid. Läänemere viigerhüljes on maailma väikseim hüljes tema kehapikkus on 130150 cm ja kaal 5060 kg. Kaal kõigub sõltuvalt aastaajast, ulatudes sügisel kuni 100 kilogrammini.
annaabi.ee 
