Riik- võimu ja valitsemisasutuste süsteem, mille abill hallatakse ühiskonda. Organiseeritud inimeste kogu, kes elab kindlal maa-alal ja on seotud ühise avalik- õigusliku seadustega. Riigi koostisosad: maa-ala, rahvas, võim Riigi ainuõigused: Kehtestab seadusi ja makse Rakendada sundi (vägivalda) Riigi ülesanded ehk funktsioonid: Kujundada oma rahva ühtekuuluvustunne (nt lõimumisega) Kontrollida elu oma territooriumil (nt piirivalve, politsei, seaduste, astutuste abiga) Riigiorganid Parlament- kõrgem seadusandlik võim (Eestis Riigikogu) Ülesanne: seadusloome, rahva esindamine, valitsuse kontrollimine ja tasakaalustamine Valimised: vabad valimised 4.aastaks, proportsionaalne valimiskünnis Struktuur: 101 liiget, koalitsioon (kesk, sots, IRL), opositsioon (reform, vaba, ekre), fraktsioonid (erakonnapõhised liigitused), komisjonid (iga liige peab 1 komisjoni kuuluma), parlamendirühmad, delegatsioonid, ühendused, Riigikogu
Ametist tagandati kõrgemad ametnikud, politsei juhid, kohtunikud, maavanemad jne. Võtmepositsioonid läksid järk-järgult kommunistide kätte. Augustis 1940 kiitis Riigivolikogu heaks uue põihseaduse. Riigivolikogu nimetati ümber Ülemnõukoguks (esimeheks Johannes Vares). Vabariigi Valitsusest kujundati Rahvakomissaride Nõukogu (esimeheks Johannes Lauristin). Linna- ja vallavalitsuste asemel moodustati täitevkomiteed, liikmed määrati kõrgemalt poolt. Kõigi astutuste peaülesanne oli Moskva korralduste täitmine. Eesti kohtusüsteem asendati nõukogulike rahvakohtutega, Eesti politsei aga miilitsaga. Eesti sõjaväest kujundati Punaarmee laskurkorpus. Eestimaa Kommunistlik Partei (EKP) kujunes ühiskonna juhtivaks jõuks. EKP- st sai ainus legaalne poliitiline organisatsioon. EKP esimeseks sekretäriks tõusis Karl Säre. Partei liikmeskond kasvas aastaga 3700-ni. EKP-gi täitis Moskva käsklusi, kuid jagas korraldusi ka teistele Eesti võimuasutustele.
Samuti on täidesaatva võimu teiste ametnike volitused konsulaadi omade kitsamad. 19. märtsil 1996. aastal oli vastu võetud vastav juhend ametnike poolt teostavate toimingute korra kohta. 49 Vastavalt Osnov o notariate §-le 37 täidesaatva võimu organite ametnikel on lubatud testamentide ja volikirjade tõestamine ning ärakirjade ja väljavõttete kinnitamine.50 Volitatud ametnikeks on peaartid ja nende asendajad, valvelaua arstid, haiglate, statsionaarse ravi astutuste ja sanatooriumide valvelaua arstid, vanaduskodade direktorid ja peaarstid, samuti kaitsejõudude ohvitserid, meditsiiniliste osakondade juhatajad ja nende asendajad, sõjaväehaiglate vanemkorrapidajad, merelaevade kaptenid. 51 Eestis on notari pädevusse kuuluvate tehingute tegemiseks õigustatud : 1) konsulaarametnik - konsulaarseaduses sätestatud tingimustel; 2) valla- ja linnasekretär - dokumendi ärakirja ja väljavõtte õigsuse kinnitamisel, allkirja (sh
varad ohustatud alalt ohutule alale. Juhul kui on olemas vajadus võimaliku evakuatsiooni järele, siis peaks ka kriisireguleerimisplaanides koostatud olema spetsiifilised evakuatsiooniplaanid jm skeemid, mille koostamisel tuleb arvestada võimaliku hädaolukorra ulatust, intensiivsust, kestust ja mõju kohalikule kogukonnale. Detailselt tuleb kirjeldada inimeste vastutust evakueerimisel - kes juhib, kes koordineerib jne, - millised on erinevate astutuste ülesanded, millised on ressursivajadused evakueerimiseks (transport, toit, vesi, meditsiinivahendid, sanitaarvahendid, generaatorid jne) ning kuidas toimub evakuatsioonisündmuste jäädvustamine ja vajalike raportite koostamine[47, lk 4]. Kriisireguleerimisplaanis oleks vaja ka täpsustada, kes vastutavad ametkondades hädaolukorraks valmisoleku alase koolituse ja väljaõppe eest ning millised sihtgrupid vajavad hädaolukorraks valmisoleku alast koolitust
annaabi.ee 
